/nginx/o/2019/04/27/11996044t1h7b94.jpg)
Möödunud aasta augustis Eesti rahaturule ilmunud SMS-laen on mugav ja lihtne, samas aga politsei hoiatab: isikuandmete ettevaatamatu levitamine võib teist tahtmatult võlgniku teha.
Viimastel nädalatel on Saare politsei saanud kodanikelt kolm kaebust selle kohta, et nende tahte vastaselt on keegi neile SMS-laenu teinud. Kuresaare politseijaoskonna kriminaaltalituse juhtivinspektor Marko Mägi ütles, et kõige enam on levinud järgmine kelmuse skeem.
Kodanik soovis ajalehekuulutuse kaudu müüa eset, mille maksumus oli paarsada krooni. Kuulutuse peale helistas kodanikule keegi tundmatu, kes väitis, et on nõus pakutud eset ostma. Raha maksmiseks palus ta aga müüja isikuandmeid – pangakonto numbrit ja isikukoodi.
Saanud soovitud isikuandmed oma käsutusse, tegi tundmatu nende alusel paari tuhande kroonise SMS-laenu, mis, tõsi küll, laekus kauba müüja pangakontole. Kuid kohe pärast raha laekumist helistas tundmatu uuesti ja vabandas, et eksis raha ülekandel (paarisaja krooni asemel oli müüja kontole laekunud paar tuhat krooni) ning palus üleliigse summa oma kontole tagasi kanda.
„Kui te nüüd ei kontrolli, kust täpselt see paar tuhat krooni teie pangakontole laekus, siis pahaaimamatult kannategi selle n-ö „üleliigse raha” tundmatu kontole,” rääkis Marko Mägi. „Tegelikult te aga ei märka, et teie isikuandmeid kasutades on teie nimel tehtud laen, mis tuleb juba lähitulevikus koos kõrgete protsentidega tagasi maksta.”
Marko Mägi palus kodanikke hoiatada, et nad oleksid oma isikuandmete levitamisega ettevaatlikumad. „Ei tasuks kohe igale tundmatule oma pangakonto numbrit ja isikukoodi usaldada,” ütles ta. „Kui aga märkate, et teie pangakontole on ootamatult laekunud mingi rahasumma, siis tasuks ikka kontrollida, kes ja mis põhjusel sellise ülekande teile tegi. Selline elementaarne ettevaatlikkus võimaldab tulevikus arusaamatusi ning pahandusi vältida.”
Praegu on Eestis kaks võimalust SMS-laenu saada, kusjuures ainult ühega neist on võimalik suvalisele isikule kerge vaevaga laenu tellida.
Esimene võimalus on järgmine: laenu tellimiseks piisab, kui saadate laenu pakkuvale ettevõttele SMS sõnumi, mis sisaldab laenu taotleja nime, isikukoodi, pangakonto numbri ning soovitud laenusumma.
Pärast esimest sõnumit kontrollitakse mõne aja jooksul laenusoovija andmeid (ega tal hetkel mõnd võlgnevust ole) ning pärast kinnitussõnumit kantakse soovitud summa tema kontole. Seega piisab vaid isiku pangakonto numbri ning isikukoodi teadmisest, et talle soovimatu laen tellida.
Teine SMS-laenu osutamise teenus on mõnevõrra keerulisem ja seepärast ka turvalisem. Siin ei piisa laenu võtmise alustamiseks vaid sõnumi saatmisest – lisaks tuleb veel käia ka veebilehel, kus on vaja end registreerida.
Selleks et registreerimist lõpetada, peab laenu võtja pangalingi kaudu kinnitama lepinguga nõustumist ning ühtlasi on see ka turvaline viis, kuidas siduda telefoninumber ja reaalne isik (sarnast tehnoloogiat kasutab näiteks ka Maksuamet tuludeklaratsioonide esitamise turvalisuse kindlustamiseks). Pärast registreerimisprotsessi saab edaspidi juba 24 tundi ööpäevas laenu võtta ainult SMS-i abil, kusjuures sõnumisse peab laenu taotleja kirjutama ka oma parooli.
Kui neid kahte teenust võrrelda, siis pole kahtlust, et lihtsam on kasutada esimest võimalust, samas on aga teise võimaluse turvalisus suurem. Kuid enne SMS-laenu võtmist tasuks siiski hoolikalt mõelda, sest sellise laenu intress on küllaltki suur.
Näiteks võib kaheks kuuks küsitud 3000-kroonise laenu lepingu sõlmimise tasu (sisuliselt on tegemist intressiga) olla 31%, sama pikaks ajaks küsitud 1000 krooni pealt on tasu juba 36%.
Eestis kehtivate seaduste järgi ei eelda alla 200 euro (so umbes 3100 krooni) laenuandmine kuni üheks kuuks kirjaliku lepingu sõlmimist. See aga tähendab, et selline laenuleping omab juriidilist kehtivust ka siis, kui see on sõlmitud SMS-i teel. Kui aga teie pangakontole on kõigist ettevaatusabinõudest hoolimata siiski soovimatu laen saabunud, siis tuleks laenufirmaga kohe ühendust võtta ja raha tagasi maksta.