Jääpanga veealusest osast
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Igal valminud ehitisel on tunduvalt vähem silmale nähtavaid kui nähtamatuid töid, seega saab viimaseid julgelt nimetada hoone või rajatise veealuseks osaks. Hoone tulevase omaniku jaoks on väga oluline, et kõik – nii nähtavad kui nähtamatud ehitustööd oleksid tehtud nendeks sobivaid materjale kasutades ja ehitusprojektile vastavalt, konstruktsioonid paigaldatud ja kinnitatud nõuetele vastavalt.
Ehitamine on väga kallis, kuid veel kallim on hoone ekspluatatsioonis ilmnenud vigade kõrvaldamine või kõrgenenud kulu, mis on tingitud käpardlikust ehitamisest.
Siinkohal esitan mõned rohkem esinevad vead:
• tuult läbilaskvad seinad ja suurenenud soojakaod läbi välispiirete;
• lekkivad torustikud on tihti konstruktiivelementide hävimise põhjuseks otsekui viitsütikuga pommid;
• puudulik ventilatsioon loob ebatervisliku keskkonna hoone kasutajatele ja ka konstruktiivosadele.
Loetelu võiks veelgi pikendada, selgitamaks kvaliteetsete materjalide tähtsust, piisavas mahus koostatud ehitusprojekti ja professionaalse ehitaja vajalikkust.
Samavõrd oluline on ka omaniku huvisid kaitsva professionaalse isiku õigel ajal kaasamine ehitusprotsessi. Ehitusseaduse järgi on selleks isikuks omaniku ehitusjärelevalve isik.
Millal on omaniku järelevalvet tegeva isiku kaasamiseks õige aeg? Siin on mitmeid variante.
Esiteks. Kohe pärast idee tekkimist peaks järelevalve omanikule nõu andma. Omaniku ja arhitekti ideed (eelkõige seda, kas tööjoonised on täpsed või mitte) tuleks jälgida projekti koostamise algstaadiumist alates. Ehitise projekt on siis täpne, kui selle järgi saab ehitaja ehitada ja tunnustatud isik kontrollida ehitustööde käiku.
Teiseks. Kui vormistatakse ehitusluba kohalikus omavalitsuses, siis deklareeritakse ka omaniku ehitusjärelevalvet teostav isik. Ühtlasi on see ka viimane aeg leida järelevalvaja, sest pärast ehitusloa väljaandmist võib ehitaja kohe tegutsema asuda.
See, kuidas ehitaja ehitab, on valmiva ehitise kvaliteedi võti. Järelevalve teostajaga sõlmitakse vastav leping ja sellisel juhul on järelevalve all kogu ehitusprotsess ajani, mil objekt saavutab töökindluse e on oma kasutuskõlblikkust tõestanud.
Kuidas head tulemust tõestada?
Kõik oluline ehitusprotsessis dokumenteeritakse (ilmastikuolud, kasutatavad materjalid, vahel isegi töötaja kutsemeisterlikus jms) olulisemad ehitusosad katsetatakse pädevate isikute juuresolekul ning tõestatakse allkirjadega ja seejärel ehitise konstruktsioon kas suletakse järgnevate ehitustöödega või jäävad avatuks, kuid mõtte iva on, et tehtud töö kvaliteeti tunnustatagu õige ajal.
Kuidas on asi tegelikult meie armsas vabariigis?
Aga sedasi, et asi on hull ja ehituspolitseiniku rolli on kaasatud isegi meie õiguskantsler, kes ajalehes Postimees (12.05.2006) hoiab murelikult peast kinni kinnisvaraarendajate tegevuse pärast. Kui juba tema, mis siin enam rääkida kinnisvaraarendajate käest ehitustoodangut ostvatest isikutest. Ehitusturg on petmisi ja petjaid tüüpe täis!
Heauskne inimene võtab eluasemelaenu, teeb koos sissemaksega kinnisvarabürooga lepingu, mille ainsateks garantiideks on vaid arendaja poolt ettenäidatav tühermaa ja ilus ehitusprojekt. Tihtipeale kutsutakse tulevane hoone omanik kohale alles siis, kui on aeg maksta järgmine rahanuts või lõplik hind. Mis seal seina sees on või kuidas on lood kanalisatsioonitoru sügavuse või kalletega, kas ruumides õhku jätkub (kust tuleb kompensatsiooniõhk?) – need asjaolud jätab kinnisvaraarendaja enda teada.
Tihtipeale ei suudeta tõestada kvaliteeti igas ehitusprotsessi elemendis. Kõige kehvemad tulemused juhtuvadki siis, kui ehitaja ja kinnisvaraarendaja on ühes isikus ning ta teeb tulevase omaniku eest ise ka ehitusjärelevalvet?!
Seega, omaniku ehitusjärelevalve teostamine kinnisvaraarendaja poolt on ehitusseaduse ebaterve tõlgendamine ja mida rutem sellele lõpp tehakse, seda kiiremini terveneb meie ehitusmaastik.