Ootamine – kuues kuu
13. juuli 2007, 21:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Käsiraamatutes ja interneti raseduskalendritest leiab iga kuu hoiatava üleskutse: kui te siiani ei ole suitsetamisest loobunud, on selleks nüüd viimane aeg!
Võib ju lihtsameelselt imestada, et üldse leidub lapseootel suitsetavaid naisi – ökoeluline teab, et suitsetamine ja tervemõistuslik elu omavahel kokku ei sobi. Ka tavaelus mitte.
Lugege lisa noore Vilsandi mehe veebikust, mida arvab noor inimene suitsetamisest, alkoholismist ja liialdustest:
Kuues kuu
Kõhtude väljanäituse aeg! Internetifoorumites ja silmast-silma võrdlevad tulevased titeemad “strateegilisi mõõte” kehakaalust emakapõhja kõrguse ja vatsa väljapaistvuseni. Liigselt oma olukorda sisse elada ei maksa, pole ju tegu iludusvõistluse ega kaalujälgimisega.
Tundke rõõmu teisest trimestrist, mis lubab elada aktiivset ja rõõmsameelset elu. On loomulik, et kuuendal kuul suureneb kehakaal mitme kilo võrra ja kõht kasvab. Nüüd on oluline õige toitumine ja piisav liikumine, sest magneesiumipuudus tekitab jalgade krampe, kõhukinnisus hemorroide ja vähene kehaline aktiivsus unetust ja kurnatust.
Üheskoos reisima ja matkama!
Kuuendal-seitsmendal kuul on veel võimalus mõnusalt matkata ja reisida. Nii mõnigi lendab “akusid laadima” lõunamaa päikese alla, mina aga soovitan pikki lennusõite pigem vältida – mitte ainult sellepärast, et loobuda oma osalusest üleilmses kliimasoojenemises –, vaid et see on parasjagu kurnav. Kui juba, siis reisige paindlikus turistiklassis (Estonian Air) või valige lennufirma, kes pardal piisavalt juua pakub.
Tehke pikemad reisid laevaga või purjetades – see viimane harrastus ei ole titeootajale küll mingilgi moel kurnav, pigem aitab vormi hoida. Merel on värske ja avar olla, pealegi nii mõnus, et “õnnistatud seisund” end harva meelde tuletab.
Maarottidele on muidugi ideaalseks abimeheks auto, millesse pakitud telk ja kõik muu vajalik, et sihtpunktis pikemalt peatuda. Ka jalgrattasõidust ei pea loobuma, kui olete nii liikuma harjunud. Sügisel saab harrastada Eestiski populaarset kepikõndi, talvel aga rahulikult suusatada, kui olete veendunud oma tasakaalus – raskuskese on raseduse ajal muutunud!
Kokkuvõttes pakub teine trimester väga hea võimaluse olla koos pereliikmetega, avastada kodukanti lähemalt ja kaugemalt ning harjuda sedapidi mõttega, et varsti on peres üks tilluke hing juures. Tema liigutusi saab ema juba praegu lähedastega jagada, seitsmenda kuu alguseks hakkab kõhutitt vahet tegema ka isa-ema-õe-venna häälel.
Ostke poest saadaolevaid asju!
Või siiski mitte. Internet, see lõpmatu imedemaa, pakub ootavale emale kümneid erinevaid vidinaid kõhutita arendamiseks ja temaga suhtlemiseks. BabyPlusi-nimelise agregaadi ostjaid on ka meil, aga enne kui otsustate 3000 krooni välja käia, lugege lähemalt www.beebi-pluss.ee Selle imeviguri peamiseks ülesandeks on müüja sõnul “lapsele arengueelise andmine juba emaüsas”.
Pole ükski oodatud beebi siia ilma sündinud nii, et ema temaga eelnevalt suhelnud poleks. Loodus annab ise õige tee puudutuste, vaikse rääkimise ja laulmise kaudu.
Sobivat lugemist loomulikust suhtlemisest, erinevaid ootamise- ja sünnilugusid leiab Perekooli alamleheküljelt
Perekooli vestlusringis
arutlevad tulevased emad väga erinevatel teemadel, ka sellest, mida ja kuskohast osta. Jällegi – ei maksa kaotada pead ja uskuda kõike, mida kirjutatakse. Veel on aega, et mõelda, mida täpselt ja kui palju on vaja; küsida tuttavatelt titemammadelt, uurida kuulutustelehti, teha väike ring peale beebitarbeid müüvatele kauplustele.
Alustada, aga millest?
Kõigepealt tuleks üle vaadata oma kodu – milliseid ümberkorraldusi see vajab uue ilmakodaniku tulekuks. Esialgu on tite vajadused üsna väikesed, ta tahab lähedust, sooja, süüa ja puhast olemist. Värske õhk, valgus (aga mitte otsene päikesevalgus), ühtlane toatemperatuur ja mõnus pesake – palju muud polegi vaja.
Kutsuge nüüd appi oma meistrimehest abikaasa, isa, vend või poeg ja korraldage tuba ümber nii, et titel ja teil endal oleks seal hea olla.
Miskipärast on asjadel kombeks kuhjuda. Revideerige esimese sammuna oma sahtleid, kappe, riiulipealseid: kindlasti on seal vidinaid, mida juba ammu pole kasutatud. Loobuge neist! Mida vähem asju, seda rohkem õhku hingamiseks – seda mõnusam olla!
Teise sammuna leidke raamatutele, riietele, mänguasjadele oma kindel koht. Kord majas, kord mõtetes – ja jälle mõnusam olla!
Kolmanda sammuna on tulevasele ilmakodanikule vaja sisustada päris oma nurk.
Esimene ase. Ehk kuulute nende õnnelike hulka, kel pööningunurgas seismas vanaisa meisterdatud häll? Tooge see välja ja tehke korda! Meie suguvõsas liikus aastaid ringi väike voodi, mille põhjale lapse välja kasvades kirjutati tema nimi.
Kui ajaloolist voodikest kuskilt võtta pole, teeme ise või ostame hälli. Esimestel elukuudel võib titt magada ka suures korvis või vankrikorvis. See viimane pole aga kuigi hea variant, sest soovitavalt on lapse ase täispuidust, puuvillaste linade ja meriheinast või tatrast madratsiga pesake. Võrevoodis tunneb vastsündinu end üksikuna. Kui siiski otsustate ta sinna panna, tehke pesa veidi kitsamaks, kasutades näiteks pehmendusi.
Tean paljusid, kes on läinud lihtsama vastupanu teed ja võtnud tite enda juurde voodisse: nii olla lihtsam – kohe, kui laps süüa tahab, on tiss omast käest võtta ja ema saab magada. Seda varianti ei soovita sugugi, sest igal ühel olgu ikka oma voodi, kus end välja puhata; kogemus on näidanud, et “voodilaste” võõrutamine oma asemele kujuneb aastatepikkuseks võitluseks.
Kapp ja mähkimisalus. Selleks, et ema selg püsiks terve, tuleb last pesta ja mähkida õiges asendis: kas põlvili voodi ees või mugavalt õigele kõrgusele timmitud laial kapipealsele asetatud mähkimisalusel. Muidugi võite minna poodi ja vastava mööblitüki osta, mõistlikum oleks aga õige kõrgus ära katsetada ja kohandada toimetamiseks mõni olemasolev kummut või kapipealne.
Kõrge servaga mähkimisaluseid müüakse ka eraldi. Mina asetasin aluse üle lapse võrevoodi, katsin õhukese pehmendatud kummiriidega, talvel tillukese lambanahaga ning sain asjad selga säästes mugavalt aetud. Loomulikult pole mähkimisalus see koht, kuhu last hetkekski üksi jätta!
Vann.
Muidugi ei p e a ostma eraldi imikuvanni, võib ju nokerdada ka kraanikausis või suures vannis, aga õiges mõõdus pesunõu on turvalisem. Küllap leidub tutvusringkonnas imikuvanne laias valikus, laenake! Ja kui ostate isikliku, siis kunagi hiljem saab selle ära kasutada aias – laste suvise supluskoha või aeda kaunistava veesilmana.
Müügilolevad plastvannid ei idane ega mädane ja elavad tõenäoliselt üle ka meie lapselapsed. On veel üks võimalus: tellida tünnimeistrilt pesupali – kallis, aga loodussõbralik meistrikäe puudutus. Abi leiab
Tekk, padi, linad, esimesed rõivad. Sobiv materjal on pehme puuvillane, villane, linane. Looduskauplusest leiab kemikaalideta kasvatatud puuvillast ja linasest rõivatükikesi, mida pole keemiliste värvidega kaunistatud. Paraku on nende hind kaks korda tavalistest kõrgem. Titetarbed on Eestis üldiselt kallimad kui näiteks ülelahe Soomes või Rootsis, seega oleks mõistlik vajalikud asjad võtta teiselt ringilt või ise teha.
Kodukeemia. Vähemalt esimesel eluaastal võiks titte säästa tavapärasest kodukeemiast. Kasutage pesuseepi, looduslikke seepe, pesupähkleid jms. Rohkem infot leiate www.mahekaup.ee, www.looduspere.ee Liigse keemia vältimine tuleb kasuks kogu perele ja majapidamisele.
Praegu on paras aeg uute töövõtete omandamiseks! Ka vanaemade koristusnipid – rikkalik õhutamine, toa niiske tolmulapiga ülekäimine, roheline seep, sooda, sidrunimahl ja mesilasvaha puhastusvahenditena – on kasulikud meelde tuletada.
Minu kogemus ütleb, et rahakotis annab selline suhtumine üsna pea positiivselt tunda. Ja kodus on mõnus kodu lõhn. Rääkimata, et ma ei pea muretsema oma laste ja kõhutita tervise pärast.
Seitsmendal kuul venitame ja painutame ning vaatame üle mähkme- ja mänguasjariiuli.