Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/02/11/11779960t1h5c11.jpg)
/nginx/o/2019/04/28/12002305t1hf23d.jpg)
Abruka sadama süvendustöödel tuleb appi võtta lõhkeaine, sest akvatooriumi põhjas asuv lubjakivi osutus ekskavaatorile liiga tugevaks vastaseks.
“Tükati on see üllatus, eeldasime, et saame pinnasest kopaga jagu,” ütles AS-i Saarte Liinid arendusdirektor Peeter Oopkaup, kelle sõnul suutis Abruka sadama süvendustöödel kasutatud ekskavaator enamiku pinnasest üles tõsta.
Ühekopalise ekskavaatori jõud sai otsa lubjakivi kaevandamisel, mistõttu tuleb selle purustamiseks kasutada puur- lõhketööde meetodit. Kokku on lubjakivi maht süvendustöödel 2000 m3, millest pool suudeti välja tõsta ekskavaatoriga.
Viimati lõhati kümne aasta eest
“Lõhkamine ei ole sage meetod, see võetakse kasutusele siis, kui teisiti ei saa. Oleks tobe jätta töö pooleli, kui süvendustööde kogumaht on 7000 m3 ja sellest 6000 m3 on juba tehtud,” ütles Oma Saarele keskkonnaministeeriumi merekeskkonna büroo spetsialist Kaari Männikus-Nilson.
Süvendustööde eksperthinnangu kohaselt ei asu süvendamise piirkonnas mingeid looduskaitsealuseid liike. Ka on puur-lõhketööde meetod võrreldes tavalise lõhkamisega keskkonnale ohutum.
Lõhketööde tehnilise projekti koostanud OÜ Lõhketööd juhataja asetäitja Andry Sinijärv ütles, et osa lõhkamistöid on juba tehtud, teine osa tehakse järgmisel nädalal. Mingit silmnähtavat plahvatust lõhkamine kaasa ei too.
“Kui on väga madal, siis ta natuke tõstab vett üles, aga kui on juba viis meetrit vett peal, siis ei paista sealt midagi,” rääkis Sinijärv. “Mingisugust ohtu see lõhkamine endast küll ei kujuta, ei sadamakaile ega inimestele, kes seal sadama lähedal on.”
Viimati kasutati Saare maakonnas sadama süvendamisel lõhkamist Roomassaare sadamas ligi kümme aastat tagasi.
Peeter Oopkaup rääkis, et süvendustööde tulemusel süvendatakse sadama akvatoorium ja sissesõidukanal kolme meetri sügavuseks, mis on vajalik parvlaeva vastuvõtuks, mida Kaarma vald soovib ehitada.
“Ma tean, et Kaarma vallal on soov ehitada ühenduse pidamiseks Abrukaga parvlaev, aga seni on see jäänud finantseerimise taha,” ütles Oopkaup, kes on näinud isegi parvlaeva eskiise. “Abrukal oleks tegelikult parvlaeva tarvis küll, mis veaks üle autod ja traktorid ja mõne inimese ka, kes seal käib.”
Kaaluti suurema laeva soetamist
Teadaolevalt kaalus Kaarma vald Abruka liinile 30 meetri pikkuse laeva soetamist, millele saanuks autoga peale sõita. Kaarma vallavanem Ülo Vevers lükkas jutud parvlaeva ehitusest siiski ümber.
“Väikse parvlaeva ehitamine oli kunagi plaanis, aga neid kordi, kus oleks sellist alust vaja, on suhteliselt vähe. Sõita mõne abrukalase pärast suure laevaga ei ole majanduslikult väga otstarbekas,” rääkis vallavanem.
Veversi sõnul oli parvlaeva ehitus päevakorral ajal, mil nafta hind oli madal ning samasugust laeva taheti ehitada ka Piirissaare tarvis. “Nüüd oleme seisukohal, et tuleb soetada spetsiaalselt reisijatele ehitatud laev, millel on autode, kauba- ja prügiveoks järel pargas.”
Praegune 12 reisijakohaga laev katab püsielanike ja suvitajate vajaduse ära, aga ürituste korral ja turismihooajal jääb see väikeseks. Kui suur ja millise hinnaga laev tellitakse, selgub vallavanema sõnul lähema aasta jooksul.