/nginx/o/2019/04/28/12002726t1h3578.jpg)
Eile maeti Kudjape kalmistule 115 Saksa sõdurit
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile sängitati Kudjape Saksa sõjaväekalmistul maamulda 115 Teise maailmasõja ajal Saaremaal hukkunud Saksa sõduri säilmed, millest enamik on leitud Sõrvest – Tehumardilt, Lõpest ja Kaimrest. Sõdurite ümbermatmise korraldas Saksa sõjahaudade rahvaliit.
Saksa sõjahaudade rahvaliidu esindaja Baltimaades Thomas Schock ütles Oma Saarele, et eile maetud sõdurite säilmed on kokku kogutud alates 2002. aastast. "Need säilmed on tulnud välja küll tormituulte aegu, küll teede ehitamistega," rääkis Schock. Tema sõnul on informatsiooni hukkunute leidmisest tulnud nii kohalikelt elanikelt kui ka Saaremaa muuseumi kaudu.
72 tagasihoidlikku puukirstu
Eile rahulasse toodud 115 sõduri säilmed maeti maha 72 tagasihoidlikus väikeses puukirstus. Schock toonitas, et Saaremaa kohta on arv 115 märkimisväärselt suur, kuid üle Eesti on sõjahaudade rahvaliit ümber matnud 10 000 Saksa sõdurit, neist 7000 Narva kalmistule.
"Kõige rohkem hukkunuid oligi Ida-Virumaal, seal olid ka suurimad lahingud," täpsustas Schock, lisades, et Kudjapele on nüüdseks maetud üle tuhande sõduri – 1941. aastal umbes 700 ning pärast Teist ilmasõda ca 450. "Kui arvestada senist säilmete leidmise tempot, võib arvata, et umbes 800 sõduri säilmed võivad veel kusagilt välja tulla," rääkis Schock.
Täpseid arvestusi ei oska aga keegi teha, sest Saksamaa arhiivides ei ole ka praegu teadmata kadunute taga märget, et nad oleks langenud just Saaremaal. "Kirjas on "langenud kuskil Idas" või midagi sellist."
3000 langenut
Schock arvab, et Saaremaal võis Teise maailmasõja ajal langeda üldse ligi 3000 Saksa sõdurit. "Saaremaa iseärasus võrreldes teiste paikadega on see, et kohalik asustus on siin aastakümnetega püsinud ja on küllalt palju neid inimesi, kes vanu aegu mäletavad. On olnud ka selliseid juhtumeid, kus vanamammi võtab ühendust ja annab teada, et siit kolmandat kartulivagu pidi minnes seitsme meetri pärast on kolm Saksa sõdurit maetud," tõi aastaid Saksa sõdurite ümbermatmisega tegelenud mees näite.
Kodumaa mulda matmist takistas bürokraatia
Väike osa Saksa sõdureid on viidud puhkama ka kodumaa mulda. "Paljud omaksed ütlevad esimese reaktsioonina, et tahavad oma lähedase perekonna hauaplatsile viia, kuid tegelikult on bürokraatlik asjaajamine päris keeruline," teab Schock, ka on Saksamaal tsiviilkalmistute hooldamine päris karm ja range ja üle 30 aasta seal hauaplatse naljalt ei hoita.
Sestap on sõjahaudade rahvaliit seda meelt, et õigem on sõdurid matta sõjaväekalmistule, kus nad saavad väärilise puhkepaiga. Schocki sõnul on mõned inimesed oma lähedased siiski kodumaale viinud, eelmisel aastal viidi Eestist Saksamaale kolme sõduri säilmed.
115-st eile maetud Saksa sõdurist on praeguseks identifitseeritud umbes pooled, ülejäänute osas tuvastamine veel käib. "Tavaliselt suudetakse identifitseerida 70 protsenti surnutest," rääkis Schock ning tõi näite, kuidas eilegi maeti mees, kelle juures oli pudelisse pandud kiri nime ja matmisajaga.
Loe ka juhtkirja