Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/04/28/12003030t1h2f93.jpg)
Käes on advendiaeg, kauneim aeg kogu aastas, mil võiks pisut enam enese ümber vaadata, märgata rohkem elu ja inimesi. Tänapäeva kiires rütmis ja raskes majandussurutises unustame sageli lähedalolijad ega märka seda panust, mida me ühiskonnale ise anname. Kipume virisema ja halvustama, end esile tõstma ja liialdama.
Üks hea näide on netikommentaatorid. Kuna olen aktiivne e-ajalehtede lugeja, siis jääb silm tihtilugu peatuma ka ühe või teise artikli kohta kirjutatud kommentaaril. Kirjutajad-kommenteerijad tunduvad olevat enamjaolt ühed ja samad inimesed erinevate nimede all, paljud neist soovivad just artikli kirjutajat arvustada. Selle eest, et inimene on näinud vaeva kirjatüki koostamisega eluprobleemidest ja muredest. Siis tekib tahtmatult mõte, milleks üldse mingi kirjatükiga vaeva näha.
Kommentaar lisab kirjutajale indu
Ometigi loevad aktiivselt ajalehti ka needsamad kommentaatorid, sest muidu nad ju ei kommenteeriks. Kuid selle asemel, et kedagi maha teha, võiksid parem ise miskit asjalikku kirja panna.
Vaatamata negatiivsele suhtumisele loodan, et see pole rikkunud ühegi kirjatüki autori tahtejõudu ikka taas ja taas kirjutada.
Ja õige on, sest ühel negatiivsel kommentaaril ei saa lasta end häirida, vaid vastupidi, see annab kindlust, et sinu kirjatükke loetakse ja need leiavad ka vastukaja.
Hea on lugeda, kui kommentaaride sekka ilmub aegajalt ka mõni positiivne ja julgustav. Siis saad aru, et sinu kõrval on inimesi, kes mõtlevad sinuga ühes rütmis, ja need inimesed innustavad taas kirjutama. Siinkohal soovitan kõigile netikommentaatoritele, et märgake inimest enese kõrval ja toetage teda positiivselt.
Ka negatiivset kommentaari on võimalik kirjutada positiivses võtmes ja sellisel kujul on ta ka vastuvõetav kõigile lugejatele Igaühel meist on ju oma arvamus, mis ei pruugi ühtida autori arvamusega, ning ärgem häbenegem kirjutamast kommentaare oma nime all, sest see annaks kõigile kommentaatoritele vaid positiivset väärtust.
Oleme positiivsed
Inetute kommentaaride laviin on üks negatiivsetest asjadest meie igapäevaelus. Siiski on positiivsust tunduvalt enam ja see annab meile kõigile jõudu igapäevaeluga toime tulla.
Jõulueelne aeg on nõrgemate märkamise ja tähelepanu jagamise aeg. On äraütlemata tore, kui meie raskes majandusseisus leitakse aega ja vahendeid abivajajatele. Üks üllamaid ja suuremeelsemaid tunnustusüritusi on TV3 poolt ellu kutsutud “Eestimaa uhkus”. Selles sarjas tunnustatakse inimesi, kes oma igapäevaelus ei mõtle ainult enese heaolule, vaid pühendavad end ka teistele. Märkame neid kõik, sest igas vallas või linnas on inimesi, kes väärivad tunnustamist.
Aga mõtleme jõulude eel tavapärasest enam ka oma lähedastele, sõpradele, tuttavatele. Mõtleme nende käekäigule, kes mitte igal hetkel ei ole meie kõrval, vaid veedavad oma igapäeva elu meist eemal. Kas neil on kõik hästi ja kas nad tulevad toime? See üllas mõte võiks meid saata kogu aasta, mitte ainult enne jõule ning jõulude ajal. Meenutame ka neid, keda meie hulgas enam ei ole, neid koosoldud hetki ja kogetud rõõme.
Jõuluõhtul kalmukünkal küünlaid süüdates tuleb meelde, kui palju jäi neile ütlemata ja mida oleks veel võinud ühiselt teha.
Jõuluaeg on vaikuse ja kokkuvõtete tegemise aeg. Pakume pisutki enam naeratusi ja häid sõnu nende kokkuvõtete juurde. Headus ei maksa ju midagi. Uskuge, elu muutub vaatamata raskele majandusolukorrale palju värvikamaks ja meeldivamaks. Märgakem üksteist!