Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/04/28/12004080t1h9862.jpg)
Viimastel kuudel on olnud mitmeid huvitavaid arvamusi ja uudiseid kohaliku omavalitsuse teemadel. Mõned päevad tagasi tuli positiivne uudis Eurobaromeetri tavauuringu tulemustest, millest selgus, et Eesti kodanik usaldab enam kohalikke omavalitsusi ja Euroopa Liitu kui vabariigi valitsust.
Uuringust selgub, et liikmesriikide valitsusi usaldatakse üldiselt vaid kolmandiku ulatuses (34%) – näiteks Eestis usaldab valitsust 48% ja kohalikku omavalitsust 59% küsitletuist.
Eesti lõunanaabrite juures, kus on läbi viidud jõulised haldusreformid, on olukord usaldusega nutusem – kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi usaldab vaid 44% lätlastest ja 31% leedulastest. Lõunanaabrite olukorra tõsidust näitab ka 19. märtsil tulnud uudis Riiast, kus Läti omavalitsuste liit võttis vastu otsuse, millega organisatsiooni volikogule anti otsustusõigus kriisiolukordade väljakuulutamise osas.
“Antud olukorras peavad kohalikud omavalitsused ise võtma vastutuse arengute eest riigis,” ütles Läti omavalitsuste liidu nõunik Maris Pukis. “Kui valitsus ajab pläma ja ei tegutse, jääb elu mõnes omavalitsuses lihtsalt seisma.”
Eesti elu põhineb traditsioonidel
Eesti ühiskondlik korraldus põhineb juba sajandeid kohalikul identiteedil ja traditsioonilistel omavalitsuslikel allüksustel. Igal piirkonnal on oma kombed, ütlemised, murded, rahvariided, lood, arusaam elu-olu korraldamisest. Isegi õllekapad olid igal kihelkonnal omanäolised. Omavalitsused on elanikele kõige lähemal ja on olnud ikka puhvriks keskvõimu liigse sekkumise korral.
Haldusreformist rääkides on üks peamisi kartusi, et selle tulemusel kohalik võim kaugeneb kodanikest. Selle kartuse vältimiseks peavad võimud säilitama huvi keskusest kaugemal olevate piirkondade suhtes. Samas suurendab võimu kaugenemine kindlasti külade ühtsustunnet.
Kodanikualgatus ja julgus seista oma elukeskkonna eest on aastatega ainult jõulisemaks muutunud. Heaks näiteks on siin hiljutine hiidlaste vastuseis tuulegeneraatorite paigaldamisele. Kui kohalik kogukond ikka ei soovi neid oma elamise vahetusse lähedusse, siis peavad ka valitud võimukandjad hakkama neid lõpuks kuulama.
Kohalik võim esindagu oma piirkonna huve
Kohaliku võimu kõige olulisem ülesanne on ikkagi esindada oma piirkonna huve, planeerida tulevikku vastavalt oskustele, võimalustele ja tahtmistele. Riigivõim ei tohi asetada omavalitsust sellisesse olukorda, milles viimane kaotaks oma spetsiifilise ilme ja lakkaks olemast omavalitsus.
Kas omavalitsuste tulude äravõtmine ja kõrgete riigiametnike poolne pidev rõhutamine, kui hädised ja saamatud on omavalitsused, just seda eesmärki ei täidagi? Kui ikka inimesele pidevalt ütelda, et sa oled rumal, siis hakkabki ta ennast lõpuks rumalaks pidama.
Kellele on vaja lakkamatute roheliste, punaste ja siniste õigusnormide väljaandmist, mis on eluvõõrad, kuna need ei arvestada kohalikku traditsioonilist elulaadi. Seni kuni arutatakse ja tellitakse analüüse teemadel, mida omavalitsused ikka tegema peavad, läheb elu edasi.
Kunagi kingiti mulle kell, millel oli pühendus ”Kuni vaatad kella, kaob aeg”. Millegipärast tundub mulle, et viimased kaheksa aastat olemegi ainult kella vaadanud, märkamata meid ümbritseva aja möödumist.
Muutused viivad elu edasi
Muutusi kohaliku elu juhtimisel ja korraldamisel on vaja järjest rohkem. Muutusi, mis viivad elu edasi, ei tohi karta. Muudatusi omavalitsuste tasandil tuleb karta ainult siis, kui ei suudeta arvestada väljakujunenud traditsioone, piirkondlikke eripärasid ja ilmneb tahtmatus kaasata protsessidesse kohalikke elanikke.
Asjata oleks loota, et pärast omavalitsuste ühinemist Saaremaal hakatakse Valjala rahvamajas Mustjala pulma mängima. Erinevused säilivad, kuid piirkondlik rivaliteet ja vastuseis ei tohiks avaldada olulist mõju ühtsele integreerumisele.
Saarlastel on niipalju lihtsam, et väljaspool võetakse meid kõiki ühesuguste saarlastena, erinevused paistavad välja rohkem Saaremaa-siseselt. Need ei tohi kaduda, aga need ei tohi ka takistada elul edasi minna. Haldusreformi saab ellu viia ainult usalduslikus õhkkonnas – kus rahvas usaldab valitud esindajaid ja võim usaldab rahvast. Valitsus ei tohi kunagi unustada, kelle heaks ta töötab.
Pilvedesse tõusta ja kõigekõrgemat mängida on hetkel kohatu. Eurobaromeetri uuringutest selgub ka, et skandinaavlastest usaldab kohalikku tasandit rootslastest 68% ja soomlastest isegi 77%. Selline usaldus saavutatakse ainult kõigi osapoolte koostööl, mitte üksteist materdades. Eesti on meil üks, teist Eestit ei ole meil kusagilt võtta.