:format(webp)/nginx/o/2024/01/24/15847478t1hdcc5.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2025/06/09/16910225t1h3fd0.jpg)
Eelmisel nädalavahetusel kaevati Muhus Linnuse külas välja kuu aega varem leitud hõbeaare. Ühisotsingu käigus selgus, et selles paigas on ka muistne asula- või kauplemiskoht. Saarte Hääle uudises "Sajandi aare Muhus!" nimetati aarde leidjana Jegor Klimovit koos abilistega. Klimov sellise aunimetuse omistamisega rahul ei ole.
"Soovin avaldada rahulolematust artiklis kirjeldatud asjaolude suhtes. Ma ei tea, kas teie toimetus sai intervjuu ajal asjadest valesti aru või on kuidagi meelega nii kirjutatud. Artiklis oli aarde leidjaks nimetatud Jegor Klimov koos abilistega. Parandan väite ning ütlen järgmist: leidjaks/avastajaks on siiski kogu Detectelite Estonia meeskond ehk siis avastus toimus ühise otsingu käigus. Meil ei ole juhte ega abilisi, kõik meeskonnaliikmed on võrdsed. Ja meeskond ei leidnud mitte ainult aaret ennast, vaid ka asulakoha, mis on isegi tähtsam ja suurem leid, kui aare ise. Detectelite Estonia meeskonna koosseis: Jegor Klimov, Andres Keske, Kaido Keske, Heiko Vaalundi, Jaanus Naaber, Egert Klaas ja Indrek Johanson. Ja igal meeskonnaliikmel on ka varasem kogemus nii arheoloogilistel välitöödel kui ka üksikindiviidina märkimisväärsete leidude avastamise ja üleandmise protsessiga.
Antud asukohas koordineerisin tõesti mina kogu tegevust, st suhtlesin maaomanike, muinsuskaitseameti, SA Osilianaga. Oleks ühisotsing toimunud Põltsamaal, oleks koordinaatoriks olnud Kaido Keske, Võrus aga Indrek Johanson. Ehk siis sõltuvalt ühisotsingu asukohast teeb koordineerimist see meeskonnaliige, kes on selle piirkonnaga kõige rohkem tuttav."
Klimovi sõnul oli ühisotsing varemalt koordineeritud ja kooskõlas kogu detektorismialase seadusandlusega ning kooskõlastatud muinsuskaitseametiga. Meediast loeb ta justkui välja, et Detectelite Estonia tuli ainult aaret välja kaevama muinsuskaitseameti tellimusel. Klimov rõhutab, et esmane ühisotsimine ei olnud ühegi ametiasutuse ega organisatsiooni tellimustöö.
Kõnealune leid sai maikuus kohe fikseeritud, nagu seadusandlus ette näeb, ning tagatud ka selle asukoha kaitse, ehk siis informeeriti neid isikuid ja ameteid, kes on antud asjaga seotud, sh nii SA Osilianat (Marika Mägi) kui ka muinsuskaitseametit (Nele Kangert). Absoluutselt iga leiu väljavõtmine pinnasest või pinnasesse allesjätmine oli kooskõlastatud arheoloogi ja muinsuskaitseametiga ning kogu infovahetus toimus kiiresti ja operatiivselt.
"Kindlasti ei saa ju kuulutada leiu avastamist meedias enne, kui on likvideeritud antud leiukoha väärkasutamise ja rüüstamise oht. Täpset asukohta ei teadnud isegi maaomanikud ega ka külaelanikud. Küll aga olid nad pidevalt informeeritud kogu protsessi kulgemisest ning tegevus- ja ajaplaanidest, samuti ka võimalikest ohtudest vahepealsel ajal ning teavitatud, kuidas sellisel juhul käituda," selgitab Klimov.
Kogu varasem salastatus oligi Jegor Klimovi sõnul selleks, et kaitsta kultuuripärandit röövdetektoristide eest. Maaomanikud ja külaelanikud olid kogu protsessist pidevalt teavitatud nii enne otsinguid, otsingute käigus kui ka otsingute lõppemisel ja tegid väga tugevasti koostööd, et saavutada ühtne eesmärk.