/nginx/o/2020/02/04/12914410t1h6fe1.png)
:format(webp)/nginx/o/2021/09/17/14076912t1h039c.jpg)
Seda, kes ütleb, et toidukaupade hinnatõus on olnud lausa pöörane, liialdamises kahjuks süüdistada ei saa.
Kuna hinnaralli taltumise märke ei näita, pole ime, et aina rohkem on inimesi, kes poest ostavad üksnes kampaaniahinnaga tooteid. Aina enam leidub ka neid, kelle jaoks on isegi kampaaniahinnad liiga kõrged. Ning kes valivad oma toidupoolise kastidest-korvidest, kuhu on laotud selline kaup, mille "parim enne" kuupäev on juba möödas.
Keeruline on hakkama saada üksi elavatel eakatel, üksikvanemaga peredel ja neil, kes on töö kaotanud. Päevast päeva üksnes kõige odavamat köögivilja või makarone süüa –see pole ju mingi elu.
Nii pole ime, et aina rohkem on neid inimesi, kel toidupanga abita oleks nälg majas. Kui möödunud aasta esimesel poolel sai nädalas toiduabi keskmiselt kuus- ja poolsada inimest, siis tänavu on see hulk kasvanud üle seitsmesaja.
Saare toidupank on aga sattunud keerulisse olukorda: abivajajaid on üha rohkem, poodides toidukaupa aga üle jääma ei kipu. Nii jõuab toidupanka kuus tervelt tonn vähem toitu kui mullu samal ajal. Ja vähem ka nendeni, kes seda toitu vajavad.