Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/04/28/12004841t1h6f84.jpg)
Taas on tulemas valimiste päev, mil igal inimesel on vaja langetada otsus, kes peaks esindama Eestit europarlamendis. Paljudel meist on mõttes küsimus, keda valida. Mida need valimised minule annavad? Mis kasu ma sellest saan, et valima lähen? Ja üldse, kellele neid valimisi vaja on?
Äripäeva juhtkiri kutsub üles valima parteisid selle järgi, kui läbipaistvad nad on olnud rahalises mõttes seni meid Euroopas esindades. Üleskutse on seotud sellega, et käimas on radikaalne reform, millega kontroll raha kasutamise üle muutub rangemaks.
Kahtlemata on ajaleht Äripäev siin leidnud tõsise pähkli, mida oma lugejale pureda anda, sest see on teema, mis müüb. Kuid kas ainult rahaliste vahendite kulutamisest sõltub eurosaadikuks olemine ja kas oma riigi esindamine saabki olla odav? Paraku jätab ajakirjandus tänasel päeval selle osa tõest oma lugejatele selgitamata.
Mida peaks saadik oskama
Keda siis ikkagi valida Brüsselisse Eesti esindajaks? Kindlasti peaks sel inimesel ennekõike olema laitmatu võõrkeeleoskus, tahe inimestega suhelda ning valmisolek haakuda mõne konkreetse teemaga.
Lisaks tuleb arvestada sellega, et kuna enamik kehtivaid õigusakte on kas üle võetud või kohandatud Euroopa Liidu (EL) kehtivate õigusaktidega, siis peab parlamenti valitav poliitik omama kindlasti tugevaid eelteadmisi seadusandlusest ja tal peab olema julgust nende eest parlamendis võidelda. Parlamendiliikmetel on otsuste tegemisel sama palju kaalu kui liikmesriikidel ja liikmesriikide ministritel.
Ka otsustavad just parlamendiliikmed, kuhu kulutatakse EL-i raha, olgu siis tegu teede ehitamisega, mille hüvesid me ka oma riigis kogenud oleme, või randade puhtuse tagamise ja sadamate rajamisega, teadusuuringute ja hariduse toetamise või arenguabi rahasüstidega nii kogukonna arenduseks kui ka ettevõtluse toetamiseks. Euroopa Parlament on oluline ja mõjuvõimas osaleja Euroopa Liidu õigusloomes, olgu siis tegu toiduohutuse, ühistranspordi hinna, õhu kvaliteedi või mänguasjade ohutusega.
EL mõjutab meid iga päev
Hoolimata sellest, kas oled noor või vana, õpilane või pensionär, palgatöötaja või ettevõtja, linna- või maaelanik, mõjutab Euroopa Liit sinu igapäevaelu, isegi kui sa seda sageli ei märka. Tänu EL-ile on lihtne Euroopas reisida, õppida ja töötada.
Euroopa Parlamendi saadikute eesmärk on puhtam elukeskkond, vähem kemikaale, paremad ning laiemas valikus teenused ja töökohad. Parlament on tarbijaõiguste, võrdsete võimaluste ja inimõiguste tuline kaitsja nii EL-is kui ka väljaspool liikmesmaade piire.
Tänasel päeval ootab heakskiitu Lissaboni leping, mis suurendab veelgi parlamendiliikmete mõjuvõimu EL-i otsuste tegemisel. Lissaboni lepingu järgi asetatakse parlament õigusloojana võrdsele tasandile liikmesriikide ministritega enamikus EL-i poliitikavaldkondades. Parlament valib ka Euroopa Komisjoni ja presidendi, tugevdades oma kontrolli EL-i täitevorganite üle. Lepingu järgi on valijatel kui EL-i kodanikel õigus teha ettepanekuid EL-i õigusaktide muutmiseks.
Paljukeelne kogu
Euroopa Parlamendis on nagu riikide parlamentideski poliitilised erakonnad ehk fraktsioonid. Tegu on üleeuroopaliste ühendustega, kus saavad kokku 27 liikmesriigi poliitikud, kes kasutavad 23 ametlikku keelt. Seega on parlamendis esindatud suur hulk poliitilisi erakondi liikmesriikidest, mis muudab parlamendi euroopalikult mitmekesiseks.
Euroopa Parlament on ainus otsevalitav riigiülene ja mitmekeelne parlament maailmas, olles ka Euroopa Liidu ainus otsevalitav institutsioon. Liikmesriikide kodanikud on parlamenti valinud juba 30 aastat ehk siis aastast 1979.
2009. aasta juunis on Eesti kodanikel koos 375 miljoni eurooplasega võimalus seda jälle teha. Meie kõigi valitud parlamendiliige on meie oma hääl Euroopas – miks ei peaks me seda võimalust siis kasutama? Valige oma esindaja Euroopasse, tehke oma hääl kuuldavaks! Hääletades Euroopa Parlamendi valimistel, otsustame poole-saja miljoni eurooplase igapäevaelu ja tuleviku üle.
Õigus kandideerida ja valida oma elukohas
Kui jätate hääletamata, valib keegi teine ainsa otsevalitava üleeuroopalise parlamendi liikmed. Valituks osutunud Euroopa Parlamendi liikmed kujundavad Euroopa tulevikku järgmise viie aasta jooksul ning nende kaudu muutub Euroopa selliseks, nagu me seda kõik soovime. EL-i liikmesriigi kodanikuna on Euroopa Parlamendi valimistel hääletamine meie kõigi põhiõigus ning vahend mõjutamaks EL-i õigusloomet.
Meie kõigi perekonna, sõprade, naabrite ja töökaaslaste hääl otsustab, kes esindavad Eestit Euroopas. Lisaks võime EL-i kodanikuna hääletada või kandideerida ise mistahes teises EL-i liikmesriigis, kus elame, isegi kui me ei ole selle riigi kodanikud. See annab vaba liikumise meile kõigile tööjõuturul, mida tänasel päeval ka ju aktiivselt kasutatakse. Kui me ei kuuluks tänasel päeval Euroopa Liitu, siis ei saaks meie pereemad, pereisad, noored jt töötada väljaspool Eestit.
Valimine võtab vaid mõne minuti
Ei ole vaja palju vaeva näha, et öelda Euroopale, mida ootan mina sellelt institutsioonilt. Hiljem on lihtne jälgida, mida minu valitud parlamendiliikmed minu heaks teevad, külastades veebilehte www.europarl.europa.eu . Hääletades kandidaadi poolt, kes jagab just sinu vaateid ja annab vastused sinu küsimustele, lood võimaluse, et asjad Euroopas liiguvad just sinule meelepärases suunas. Tee õige valik! Need, kes valima lähevad, saavad aru, et valivad riigikogust palju olulisemat institutsiooni.