/nginx/o/2019/04/28/12005287t1h2046.jpg)
Suur suvi on juba poole peal ning ilmselgelt liiguvad kohalike vallavolikogude mõtted juba uuel valimislainel – kas kandideerida järgnevaks neljaks aastaks või annaks seekord võimaluse kellelegi uuele tulijale-tegijale.
Majandus on raskes seisus, otsuseid teha on raske, kellelegi need otsused ju kindlasti ei meeldi, kellelgi on nende otsuste pärast tõsiseid muresid, kuid ometigi volikogu otsuseid vastu võtma peab. Selleks, et tagada oma elanikele võimalikult hea elu vastavalt valla või linna rahakoti suurusele.
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 4 toob välja, et omavalitsusorganid on:
1) volikogu – kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse valla või linna hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel;
2) valitsus – volikogu poolt moodustatav täitevorgan.
Seega inimesed, kes annavad nõusoleku kandideerimiseks kohalikku volikokku, peaksid arvestama sellega, et kogu vastutuskoorem lasub volikogu õlgadel. Just volikogu otsustest sõltub valla- või linnaaparaadi töö.
Valla- või linnavalitsus ei saa üle astuda volikogu otsustest, vaid on kohustatud neid täitma. Hetkel tundub mõnikord, et valitsused dikteerivad volikogudele nende ülesandeid. Just volikogu on see, kes otsustab, kuidas valla raha kulutada. Kui praeguses majandussituatsioonis on iga kroon kulla väärtusega, siis peaksid kandideerima inimesed, kes oskavad kaasa mõelda ja kalkuleerida kulutuste vajalikkust ja tulude suurendamise võimalusi.
Vähe on abi volikogus istuvast inimesest, kes eelarve põgusalt läbi loeb ja mõtleb, et minust ei sõltu ju nagunii miskit. Iga poolt- või vastuargument lihtsustab eelarvekomisjoni tööd, seega peab igal volikogu liikmel olema oma arvamus ja ta on kohustatud seda ka julgelt avaldama.
KOKS § 17 toob välja, et
(1) Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele.
(2) Volikogu liige juhindub seadusest, valla või linna õigusaktidest ning valla- või linnaelanike vajadustest ja huvidest.
Selles paragrahvis on selgelt välja toodud, et iga volikoguliige peab olema kursis kehtiva seadusandlusega ja kui kandideerija leiab, et tal ei ole aega end seadustega kursis hoida, siis tasuks tõsiselt kaaluda mõtet, kas ta siis üldse peaks kandideerima.
Mis kasu saab minust olla volikogus, kui ma ei oska ühes või teises küsimuses kaasa rääkida? Külalaata saab pidada ka poe taga, kuid volikogu vajab tänasel päeval selget mõtlemist, kaalutlus- ja analüüsivõimet ning teotahet selle kõige realiseerimisel. Me ei tohi kandideerida volikokku vaid isiklikust ambitsioonist, et kuuludes volikokku, olen ma suur tegija.
KOKS § 17 ütleb selge sõnaga, et juhinduda tuleb isiklike huvide asemel valla- või linnaelanike vajadustest ja huvidest. Sama paragrahvi lõige 5 sätestab selgesõnaliselt, et volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse § 25 lõikele 1.
Seega on seadus välistanud isiklike huvide eest seismise võimaluse volikogus. Sellisel juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis ning küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem.
Volikogu liikme töö ei seisne üksnes volikogu istungil osalemises, vaid osaleda tuleb ka volikogu poolt moodustatud alalistes komisjonides. Kuressaare linnavolikogu nõunik Irene Valge avaldas 2.07.2009 Kuressaare Sõnumites artikli “Alatised komisjonid – volikogu keskne tööaparaat”, kus on väga hästi selgitatud linnavolikogu alatiste komisjonide tööd. Samalaadsed komisjonid töötavad aga ka kõigis vallavolikogudes ning ka sellega on kandideerijal vaja arvestada.
Iga volikogusse kandideerija peaks enesele kindlasti selgeks tegema KOKS § 22 välja toodud volikogu pädevuse, kus on üksikasjalikult loetletud kõik volikogu pädevusse kuuluvad punktid. Siinkohal oleks paslik vaagida iga punkti, sest vastasel korral on volikogu koosolekutel taas probleemid, kui ühes või teises küsimuses oma otsust põhjendada ei suudeta.
Praeguses majandussituatsioonis on vaja väga põhjalikult mõelda, et volikogudesse saaksid inimesed, kes ei istuks seal niisama, vaid oleksid toimekad ja arvestaksid valla- või linnaelanike vajadusi. Seni, kuni omavalitsuste rahakotid olid veel suhteliselt pungil, ei tundunudki iga volikoguliikme arvamus nii väga vajalik olevat, kuid need ajad on möödas.
Volikogu peab suutma valla elu juhtida, seda ei pea tegema vallavanem. Vallavanem juhindub oma töös volikogu kui tööandja otsustest, mitte vastupidi, nagu see tänasel päeval paljudes omavalitsustes paraku on. Valla- või linnavalitsuse pädevusse antud küsimusi peab teadma iga volikogu liige, vaid nii on võimalik arendada omavahelist koostööd valla- või linnaelanikke rahuldavas suunas.
Kõige kõrgem võim kohalikus omavalitsuses on rahva käes. Just tema otsustab, kes on tema esindaja kohalikus volikogus, seepärast on iga valla- või linnaelanik kohustatud oma otsust tõsiselt kaaluma. Mõttetu on anda oma hääl seepärast, et kandidaat on minu vend või õde, naaber, sõber või muidu hea tuttav.
Meie kõigi kohus on analüüsida, missugused on meie valitava kandidaadi võimed ja teadmised. Ka paigalseisul ei ole suuremat mõtet, kuid ometigi just paigalseisuks saab nimetada omavalitsust, kus arenguid ja muutusi ei toimu.
Juhul, kui tõesti ei tule ette, kelle poolt hääletada kohalikel valimistel, siis on igaühel võimalus üles seada enda kandidatuur. Äkki oled just sina see, kel on värsked mõtted ja ideed, kuidas meie elu parandada.
Läheme siis kõik 18. oktoobril toimuvatele valimistele vastu positiivsete ning kaalutletud mõtetega ja langetame kõigi huvisid rahuldava otsuse, sest seeläbi paraneb ju ka meie endi heaolu.