Saalihoki ajab Saaremaal juuri

Foto: Saarte Hääl

Hoki on ala, mis on Saaremaal seni praktiliselt esindamata. Jäähallist on unistatud juba aastaid, kuid asja pole sellest saanud. Nüüd saab siinmail hokit mängida vähemalt saalis. Asutatud on ka esimene ametlik saalihokiga tegelev klubi.

Olgugi et paljudes koolides on kindlasti olemas Soome ja Rootsi sõpruskoolidelt saadud saalihokivarustus, ei toimu maakonnas sel alal ühtegi võistlust. Selge on ka see, et ühtegi ala ei saa tõsisemalt harrastada, kui puudub oskusteabega inimene, kes seda õpetaks.

Kaks aastat tagasi töö asjus Saaremaale tulnud ja nüüd siin paikseks jäänud Raido Noobel (26) on ise mänginud saalihokit Eesti meistriliiga tasemel ning tahab hokipisikut levitada nüüd siingi. Selleks tarbeks on ka loodud vähem kui kuu aega tagasi ametlikult registreeritud SSK Noobel.

Võrguta võrkpall

Päris ilma osalisteta klubi ei ole. Kui Noobel Saaremaale tuli, otsis ta kaaslasi, kellega oma vana ala edasi harrastada. Kokku saadi Semiiri klubisse kuuluvate poistega ning see umbes 15 mängijaga punt on juba koos ka harjutanud. 2007. aastal korraldati Saaremaal esimene turniir.

Harjutatakse küll esialgu nii, et korralikku väljakut ja kõike vajalikku ametlikeks mängudeks veel olemas ei ole.

“See on nagu võrkpalli mängimine ilma võrguta,” räägib Noobel ning selgitab, et Saaremaal pole näiteks olemas saalihokis väljakut ümbritsevat piiret, mida võib mängus kasutada põrkega palli löömiseks. Noobel lisab, et kui turniiri ajaks toodi mandrilt piire, siis saarlaste meeskond ei osanud seda eriti kasutada, vaid mängisid ikka nii nagu trennis harjutud – nagu piiret polekski.

Raido Noobel loodab, et vähemalt spordikeskuse vanasse saali saaks piirid maha märkida, ning otsib ka võimalust piirde soetamiseks. Ta arvab, et esialgu avaneb ehk võimalus hankida kasutatud piire Soomest või Rootsist.

Mitmes vanuses

Praegu koolide juures õpetajatele uue klubi tutvustamisega juba algust teinud Noobeli lootus on, et saab avada treeninggrupid erinevas vanuses õpilastele. See tähendab luua treeningrühmad 3.–5. klassi, 6.–9. klassi ja gümnaasiumiastme poistele.

Vanemate mängijatega tahab ta järgmisel hooajal proovida mängimist Eesti madalaima, II liiga tasemel. Korraldada loodetakse ka nii mõnigi turniir ja näidismäng juba kõvemate meeskondade vahel. “Siis inimesed näevad ka, mis mänguga on tegu,” tahab Noobel saarlaste jaoks uut spordiala igati tutvustada.

Saalihokit iseloomustab ta kui väga intensiivset mängu, kus olulisteks elementideks on kiirus ja osavus. Ta räägib, et näiteks tipptasemel vahetatakse mängijaid iga minuti-pooleteise tagant, kuna pidevatest spurtidest koosnevas mängus ei ole otstarbekas mängijad pikemalt väljakul hoida. Nad kaotavad lihtsalt oma teravuse.

Üksteise piirdesse rammimine nagu jäähokis on Noobeli kinnitusel saalihokis mõeldamatu. “Kontakt on, aga see ei ole jõuline,” märgib ta.