Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/04/28/12007881t1hdfdd.jpg)
Kuna talvine lumekoristus on nõudnud valdade teerahast enamuse ja nüüd võtavad suure osa kevadised parandustööd, jäävad ülejäänud aasta peale plaanitud suuremad teetööd paraku ära.
Kärla valla eelarves oli sel aastal teehoolduseks eraldatud ühtekokku 715 000 krooni. Jaanuaris ja veebruaris tehtud lumekoristustööd on sellest kulutanud 353 000 krooni ning märtsiarved on seni veel kokku löömata.
“Teedega on praegu nii nagu igal pool. Talv neid rikub ja auke aina tuleb,” sõnas Kärla vallavanem Villi Pihl. “Märtsis oli ju tegelikult veel lund ka ja eks arveid selle võrra lisandub,” märkis ta.
Ülejäänud aasta peale jagub seega teetöödeks väga vähe raha. “Kapitaalseid remonte ei tule see aasta, proovime hoida praegust taset, et teed veel rohkem ära ei laguneks,” nentis ta.
Kuhu vaja, viiakse Pihli sõnul kruusa juurde ja loodetavasti saab teid ka hööveldatud vähemalt ühe korra, kui mitte kaks. “Eks ta nukker olukord ole, aga kapitaalset remonti ei tule paraku kindlasti.”
Teede olukord alles selgub
Muhus on karm talv nõudnud veelgi suuremaid väljaminekuid. “Meie olukord on selline, et kui tavaliselt on talvisele lumekoristusele läinud keskmiselt kuni 200 000 krooni, siis sel aastal jääb lõplik summa ilmselt 700 000 kanti,” rääkis Oma Saarele Muhu vallavanem Raido Liitmäe.
Tänu operatiivsele arvepidamisele on Liitmäe sõnul teada ka täpne summa, mis on kulunud kuni eilseni. “Tänase (reedese – toim) seisuga on see juba 650 000, aga lund veel jagub,” nentis ta. Kuna terve aasta peale oli teede hooldamiseks eraldatud 1,4 miljoni krooni kanti, siis on selge, et ülejäänud aastaks jääb vaba raha napilt.
Kui hull olukord Muhus teedega praegu on, pole Liitmäe sõnul veel teadagi, sest vallateed suuresti alles sulavad lume alt välja. “See on igakevadine töö ja lappida tuleb ikka,” märkis ta. Esimese ringina on kindlasti kavas hööveldamine, kuid siis tuleb hakata otsima üksnes kriitilisi punkte. “Ilmselgelt saab seda tööd tänavu teha ainult hästi põhjendatud kohtades,” möönis ta.
Liitmäe nentis, et kui tavaliselt on vald suutnud viimased neli-viis aastat teha igal aastal teedele ka mustkatet, siis sel aastal on võimalik panna seda võib-olla mõnele väiksele lõigule.
Küsida tuleb kindlasti
“Omavalitsusliit on küll küsinud neid kulusid kõigilt, et saata riigile märguanne, aga ma ei usu, et riigilt mingit abi saab,” tuleb Raido Liitmäe hinnangul igal omavalitsusel ilmselt ikka ise ots otsaga kokku tulla.
Saaremaa omavalitsuste liidu büroo direktori Jüri Pärteli sõnul on suurem osa vallavalitsustest siiski oma kulud neile edastanud. “Praegu on vastanud 10 valda. Kuigi tärmin oli küll täna, et andmed kokku saada, küsime esmaspäeval kindlasti ka ülejäänud valdadelt ise üle,” ütles Pärtel Oma Saarele.
“Meie lihtsalt korjame andmed kokku, palju kellelgi on läinud ja kui palju kellelgi raha alles on,” märkis ta. Sel aastal eraldas riik Pärteli sõnul omavalitsustele teedehoiuks ühtekokku 178 miljonit krooni, millest jagus Saare maakonna omavalitsustele 8,7 miljonit, ning ühise märgukirja osas ei tohiks vallad tema hinnangul lootust kaotada.
“Kui ei küsi, siis ei saagi. Praegu üle riigi ajavad liidud andmeid kokku ja see on oluline – tulebki küsida!”