Pikk ja lumerohke talv kahekordistas urnimatuste arvu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saare Matusebüroo OÜ juhataja Helju Välissoni sõnul on kalmistuid katnud paks lumevaip suurendanud urnimatuste arvu. Tuhastamismatuseid on tänavu esimeses kvartalis olnud 27 – läinud aasta samal ajal oli neid kokku vaid 13.
“Suuresti on põhjuseks olnud rasked ilmastikutingimused,” märkis Välisson, lisades, et Saare matusebüroos ootab ilusamaid ilmasid ja mahamatmist terve hulk urne. On ju ka neid kalmistuid, kus nüüd ei lase matmisi korraldada kevadine sulavesi.
“Mina tean, et meilgi on üks matus n-ö ootel,” ütles Valjala kalmistuvaht Liivi Kuusk. Suurvesi Valjala surnuaeda küll ei kimbuta, kuid talvel oli lumega ikka tõsiselt palju tegemist. “Meil oli siin kõige suurema lume ajal neli matust järjest ja et hauad olid surnuaia eri otstes, oli tegemist küllaga, tellijad ise ajasid haua juurde teid lahti,” meenutas Kuusk. Hauakaevamine ei olnudki kõige rängem töö, sest maapind väga palju külmunud ei olnud.
Ehkki Helju Välissoni rehkenduste järgi läheb keskmine matus maksma 12 000–13 000 krooni ja vahet ei ole, kas eelistatakse traditsioonilist kirstumatust või urnimatust, oli Liivi Kuuse sõnul üks proua siiski arvestanud, et temal läks tuhastusmatus vähem maksma.
Kudjape kalmistuvaht Marika Jürisson arvas, et kindlasti on urnimatuste arvukuse tõus osalt tingitud ka sellest, et lisaks urnimatuse lihtsusele on võimalik matuseaega planeerida ning inimesed on selle matuseviisi ka rohkem omaks võtnud.
“Omaksed saavad urnimatuste korral valida konkreetset aega, millal matus korraldada, ja tihti valitakse selleks mõne teise lähedase surma-aastapäev,” rääkis Jürisson, kes teab, et tuhaurne hoitakse peale matusebüroo ka kirikutes. “Mõni inimene, keda urn ei sega, hoiab seda ka kodus,” ütles Kudjape kalmistuvaht.