Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/04/29/12011320t1h38ec.jpg)
19. ja 20. mail pidas Euroopa Mereliste Äärealade Konverentsi (the Conference of Peripheral Maritime Regions ehk CPMR) saarte komisjon Kuressaares oma tänavust aastakoosolekut.
Saaremaal olid kohal kümne liikmesregiooni esindajad, kokku on saarte komisjonil 24 liiget, nende hulgas ühendregioonina ka Hiiumaa ja Saaremaa. Seekordne aastakonverents keskendus Euroopa solidaarsuse tähendusele saarte jaoks. CPMR-i saarte komisjoni peasekretäri Jean-Didier Hache’i sõnul on saarte jaoks solidaarsus oluline igal tasandil.
Mida tähendab Euroopa saarte jaoks solidaarsus aastal 2011?
Kahe päeva jooksul rääkisime sellest, kuidas toimib solidaarsuspõhimõte Euroopa Liidus. Ettekannetest ja aruteludest jäi kõlama, et saarte jaoks on vaja solidaarsust igal tasandil – mitte üksnes Euroopa Liidu siseselt ehk liikmesriikide vahel ning riigisiseselt ehk regioonide vahel, aga ka saarelise regiooni siseselt väiksemate saarte suhtes.
Näiteks rääkis Šotimaa rannikul asuvate Westerni saarte esindaja sellest, milline on regionaaltasandi valitsuse tegevus kõige väiksemate saarte integreerimisel. Solidaarsus Euroopas on institutsioonide ülene ning saarte jaoks on see eriti oluline seetõttu, et praegu on käimas arutelud Euroopa Liidu regionaalpoliitika tuleviku ja riigiabi reeglite kujundamise üle. CPMR-i saarte komisjon püüab esile tuua seda, millised peaksid olema Euroopa Liidu poliitika ja reeglid alates 2014. aastast, nii et need teeniksid ka saarte huve.
Mille poolest erineb solidaarsuse tõlgendus Euroopa Liidu nii-öelda vanade liikmesriikide ning euroliiduga hiljem liitunud maade, sealhulgas Eesti ja siinsete saarte jaoks?
Eesti puhul on SKP inimese kohta jätkuvalt väiksem kui 75% Euroopa Liidu keskmisest ning seetõttu saab Eesti Euroopa Liidult täiendavaid toetusi. Nii-öelda vanades Euroopa riikides on SKP inimese kohta küll aastatega suurenenud, aga saarte jaoks püsivad seal endiselt ebasoodsamad tingimused – suuremad transpordikulud, väiksem turg ja täiendavad kulud teenuste pakkumiseks.
Kõik see on jätkuvalt kallis, ehkki riigi kui terviku SKP on kasvanud. CPMR-i saarte komisjon on seisukohal, et ka nii-öelda vanade Euroopa riikide saari peaks Euroopa Liit mingil määral aitama. Eesti SKP loodetavasti järgnevatel aastatel kasvab ning Eesti jõuab Euroopa jõukamate riikide hulka, kuid Saaremaale ja Hiiumaale ning teistele saartele jäävad endiselt saareks olemise lisakulud.
Kas teemad, millega CPMR-i saarte komisjon töötab, on näiteks aastaga 1999 võrreldes palju muutunud?
Suur muutus on loomulikult Lissaboni lepingu heakskiitmine ning selle artikkel 174, mis käsitleb Euroopa majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust. Selles juhitakse erilist tähelepanu nendele Euroopa Liidu regioonidele, kus valitsevad rasked ja püsivad ebasoodsad looduslikud või demograafilised tingimused – näiteks saared ja mäestikualad, aga ka väga väikese rahvastikutihedusega põhjapoolseimad piirkonnad.
Kui tegemist on saare või mäestikualaga, siis see geograafiline faktor ei muutu ka SKP suurenedes. Samamoodi ei kaasne suureneva SKP-ga rahvaarvu kasv Põhja-Rootsis või Lapimaal ning need alad jäävad tõenäoliselt ka järgnevate inimpõlvede ajal hõredalt asustatuks. Lissaboni lepinguga teadvustatakse püsivalt ebasoodsate tingimustega alade olemasolu Euroopas. CPMR-i saarte komisjon püüab saavutada seda, et neid paari rida Lissaboni lepingus rakendataks Euroopa Liidu poliitikas.
Kes Euroopa Liidu liikmetest on olnud kõige edukamad saarte erivajaduste ja probleemide teadvustamisel?
Euroopas on riike, mis oma territooriumi iseloomu tõttu on nende teemade suhtes tundlikumad. See ei tähenda küll tingimata, et neil on vahendeid ja võimekust saarte probleemide lahendamiseks, aga nad vähemalt teadvustavad neid eripärasid. Näiteks Kreekal, kellel on praegu küll majanduslikke raskusi, aga nende allikaks ei ole saared, vaid põhjused on mujal, on põhiseaduses peatükk saarte ja mägiste alade probleemide kohta.
Samuti on Kreekal oma väiksemate saarte jaoks eraldi toetusmeetmed ja poliitika, näiteks maksude vähendamine. Kreeka ei ole rikas riik ja nende võimalused on piiratud, aga nad vähemalt püüavad ja saavad saarte probleemidest aru, sest 12% Kreeka rahvastikust elab saartel. Samas on Euroopa Liidus ka saartel asuvaid liikmesriike – näiteks Küpros ja Malta. Neid ei ole vaja veenda saarte eripäras ja probleemide olemasolus, sest see on nende riikide igapäevane reaalsus.
Millistele teemadele keskendub CPMR-i saarte komisjon lähiaastatel ja 2014. aastal algaval Euroopa Liidu uuel eelarveperioodil?
Meil on suur huvi energeetikaküsimuste ja säästva energiatootmise võimaluste arendamise vastu saartel. Seda nii seetõttu, et kliimamuutused mõjutavad kõigepealt just saari, aga ka sellepärast, et saartel on suur potentsiaal taastuvate energiaallikate kasutuselevõtuks – Lõuna-Euroopa saartel eelkõige päikeseenergia, Atlandi ookeani saartel merelainetest toodetav energia ning paljudel saartel ka tuuleenergia. Säästval energiatootmisel on küll eelkõige keskkonnaalane eesmärk, aga samas on sellel ka majanduslik mõju, võimaldades saartel jõukamaks saada.
Mida CPMR-i saarte komisjon soovib saavutada transpordi valdkonnas?
Transpordiküsimuste puhul on heaks näiteks saarte komisjoni tänavuse aastakoosoleku toimumine Saaremaal. Paljude meie liikmesregioonide esindajatele põhjustas siiatulek suuri probleeme, sest lendude sagedus Tallinna ja Kuressaare vahel ei ole nii rahuldav, kui see olla võiks. Aga kindlasti teavad saarlased seda olukorda paremini kui mina. CMPR-i saarte komisjon sooviks näha Euroopa Liidu rahalist toetust, et avada saartelt uusi lennuliine nii teistele saartele kui ka muudesse sihtkohtadesse.
Otselennud Riiga ja Stockholmi ning miks mitte ka Kopenhaagenisse avaksid turismituru ja teeksid saare kergemini ligipääsetavaks. Samuti oleksid need lennuliinid kasulikud saarlastele, kes tahavad teistesse Euroopa riikidesse minna. Praegune olukord, kus kõigepealt tuleb nii-öelda üles põhja ehk Tallinna lennata, et siis sealt üle oma kodusaare tagasi lääne poole lennata, kulutab aega ja tekitab ilmselt paljudes inimestes rahulolematust.
Olete ka varem Saaremaal käinud, kas teid seekordse külaskäigu ajal siin miski ka üllatas?
Minu külaskäike Saaremaale võib võrrelda mõne kaugema sugulase lapse nägemisega pika ajavahemiku järel. Viimasest korrast mäletad väikest poissi, aga mõne aasta pärast seisab su ees pikk habetunud mees. Mul on sama tunne Saaremaal käies. Siinse taristu ja teenuste areng on olnud märkimisväärne.
Ma olen näinud Saaremaad palju vaesemana, te olete viimaste aastatega teinud tohutu arengu ning see on hämmastav.