Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmisel nädalal kirjutasin ma artiklit Saaremaa Golfist (vt Saarte Hääl, 15. sept). Kirjutasin sellest, kuidas neli aastat tagasi ettevõtte nõukogus kummalised lood toimusid.
Kuna Kuressaare linn on firmas teadupoolest suurosanik, siis saatsin küsimused ka toonasele linnapeale, nüüdsele riigikogulasele Urve Tiidusele. Püüdsin küsimused sõnastada võimalikult konkreetselt. Teades Tiiduse armastust filosoofiliste arutluste vastu, palusin tal vastata küsimustele eraldi, mitte ühe pika jutuna.
Saades Urve Tiiduselt vastuse, ei teadnud ma, kas peaksin nutma või naerma. Kuna Tiiduse soov oli, et ta vastus avaldataks täies mahus, siis nii me tänases lehenumbris ka teeme. Pean vabandama, et artikli juures polnud see ruumipuuduse tõttu võimalik.
Lisan Urve Tiiduse vastusele ka oma küsimused, millele lootsin vastuseid saada, aga ei saanud.
Küsimused Urve Tiidusele
1. Milleks oli Saaremaa Golfile üleüldse operaator- või turundusfirmat vaja? Kas oma jõududega (müügijuht vms) ei oleks hakkama saadud? 2. Kes soovitas operaatoriks Saare Golf Traveli? 3. Kes valmistas ette Saaremaa Golfi ja Golf Traveli vahelise operaatorlepingu? 4. Kas Kuressaare linnavalitsus andis operaatorlepingu sõlmimiseks oma nõusoleku? 5. Operaatorlepingut võib lühidalt kokku võtta ehk nii: õigused anti ära, kuid kohustuste mittetäitmise korral ette nähtud sanktsioone ei kehtestatud. Kas nõustute? 6. Kuuldavasti oli ehmatus olnud suur, kui kuuldi, et leping on sõlmitud. Kas te palun meenutaksite tollaseid sündmusi, mis jäid Saaremaa Golfi nõukogu kahe koosoleku toimumise vahele (3. juuni 2008 – 3. juuli 2008). 7. Mis põhjendusega püüti 4. juuni koosolekul lepingu sõlmimiseks antud nõusolekut tühistada? 8. Miks ei räägitud avalikkusele (meedia kaudu), et säärane lugu (kahjulik leping, selle sõlmimise salgamised) oli aset leidnud?
9. Kas võib väita, et selline kahjulik operaatorleping oli suures osas Saaremaa Golfi allakäigu põhjustaja?
Urve Tiiduse vastus
Kui sellisel tasemel golfiväljakut poleks, oleks Kuressaare peamine turismiatraktsioon endiselt kuue sajandi vanune piiskopilinnus. Aga suurejoonelise visiooni teostusena on golfiväljak olemas. Seda ei ole võimalik siit kusagile ära viia, maa väljaku all on linna oma. See on toonud siia tuhandeid mängijaid, kes muidu vaevalt oleks ülemereteed jalge alla võtnud.
Golf on lisanud sihtkohana väärtust Saaremaa sihtkohaks valinud spaaturistidele ja toonud sportima arvukalt kohalikke peresid, nende sõpru ja äripartnereid. Seepärast jääb mulle siiani mõistatuseks, miks golfiväljaku rajamine muidu nii toredaid ja tublisid Saaremaa mehi pidevalt tülli ajab. Pole see ju miski kullaauk.
Golf toodi Saaremaale juba 90-ndate aastate alguses. Šoti lambakarjuste leiutatud mängu maaletooja on Eero Lapp. Inspiratsiooni saadi sõpruslinnadest. Mäletan, et õige pea kogunes tema ümber väike grupp sportlikke inimesi, kellel olid mõned vanad golfikepid ja niidetud heinamaaplatsile rajati esimene driving range ehk golfilöökide harjutamise väljak.
Sellest huvist kasvas ajapikku välja konkreetne plaan rajada Kuressaarde päris golfiväljak kui alternatiivne sportimisvõimalus linnaelanikele ja lisaatraktsioon turistidele. Volikogu andis plaanile täieliku heakskiidu. Idee mõttekust kinnitasid sajad golfiväljakud põhjanaabrite soomlaste ja rootslaste juures ja nende hea käekäik, olgu siis omanikuks ja haldajaks kohalik omavalitsus, golfiklubi või aktsionärid. Golfimängijate arv kasvas seal 90-ndate lõpul plahvatuslikult ja mängijad otsisid aina uusi mängukohti ka väljaspool oma riike.
Euroopa Liiduga liitumise järel kasvas Saaremaal turistide arv järjekindlalt. Sel ajal kui väljaku ehitus Kuressaares lahti läks, liikus majandus kogu maailmas ülesmäge.
Pangad olid avatud uutele ideedele, kinnisvara hinnad tõusid mitte aastaga, vaid kuudega. Ka kõige pessimistlikumad majandusanalüütikud prognoosisid majanduse positiivset arengut veel pikaks ajaks ette.
Golfiväljaku rajamine Kuressaares algaski majanduse tõusulainel. Aktiivne sissetöötamise aeg langes kokku masu algusega. Sellegipoolest ei tohi unustada lihtsaid fakte. Juba paar aastat tagasi mängiti väljakul üle kümne tuhande mänguringi. Isegi kui iga mänginud golfar kulutanuks Saaremaal ainult 500 krooni (tegelikult oli see summa palju suurem), tähendas see minimaalselt 10–15 miljoni krooni suurust kaudset majanduslikku mõju kohapealsele ettevõtlusele.
Ma ei ole kordagi kuulnud Saaremaa turismifirmasid ja teisi teenindusettevõtjaid kirumas, et mille pagana pärast need inimesed siia tulevad ja oma raha hotellidesse, söögikohtadesse, poodidesse jätavad. Golfifirma kui ühe majandusettevõtte, mille osanikeks on linn ja väikeaktsionärid, tegevust ja arengut saab vaadata tervikliku otsuste ja tegevuste aeg-reana. Ka kõik lepingud on osa sellest.
Tervikust üksikuid otsuseid välja võttes saab geniaalne analüütik ja anonüümne kommentaator tagantjärele kõigele negatiivse hinnangu anda. Nii on elus ja ka golfis.
Inimestena ja juhtidena on meil õigus heauskselt arvestada, et vastutuse võtnud inimesed on ausad, täidavad hoolsuskohustust, on mõistlikud, omakasupüüdmatud ning tulemustele orienteeritud. Kui peaks selguma, et nii ei olnud, on asjadel õiguslikud käigud. Lepingute üle vaieldakse kohtus.
Lisan, et olen näinud golfiprojekti juures tõeliselt tublisid, vastutustundlikke, omakasupüüdmatuid, linna huvide eest ihu ja hingega seisvaid inimesi. Neid inimesi hindan kõrgelt. Ja see on olnud selle golfiväljaku rajamise erimeelsuste, valu ja vaeva juures tõeline lisaväärtus.