Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2021/05/16/13784139t1h5183.jpg)
Küllap ikka on midagi lahti meie õppimise ja õpetamisega, kui ikka ja jälle räägitakse faktimaaniast ja järjest vähenevast mõtlemisoskusest. Kas süüdi on suured ainemahud, mida jõuab vaid loenguvormis ette lugeda? Või on probleem harjumuses õppida ja õpetada nii nagu ikka on tehtud? Tahame me ju kõik olla loovad, et hakkama saada järjest kiiremini muutuvas maailmas.
Pilku raamaturiiulile heites ei pea kaua otsima, et leida põnevaid ja kasulikke aktiivõppemeetodeid kirjeldavat kirjandust. Oleme isegi kokku pannud oma kooli õpetajate parimate õppemeetodite kogumiku. Seega RUTIINIST VÄLJA – lisagem oma ainetundidesse uusi nüansse... Avastusõpe saab siin abiks olla. Ja kuigi paljud kättesaadavad näited on seal eelkõige loodusteaduse vallas, ongi võimalus teha loovarenduslikku lõimimist ja integratsiooni teiste ainetega.
Alustada võiks eestikeelse kodulehe www.avastustee.ee avastamisega ja enesele eesmärgi seadmisega. Miks ei võiks saada kõigi laste silmad särama? Miks ei võiks nad tahta õppida? Miks ei võiks tunnid olla huvitavad? Miks ei võiks õpetajalgi tunnis põnev olla? Midagi peame peale hakkama ka hindehirmuga. Küllap see on üks põhilisi põhjusi, et kuhugi kaob küsimise julgus. Kui õige lubaks eksida – nii endal kui teistel, suurtel kui väikestel. Tegijal ju juhtub... Kui ei katseta, ei saa teada. Pigem usun, et omaenda vigadest õpitakse ikkagi kõige rohkem...
Edukat teisiti mõtlemist ning teisiti tegemise ja teisiti elamise julgust kõigile!