Kas Lätist saab uus Küpros?

Urmas Kiil
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Valmistudes 2014. aastal astuma eurotsooni on Läti alandanud makse, sest nii loodetakse riiki meelitada väliskapitali. Majanduseksperdid peavad aga säärast poliitikat riskantseks.

2014. aasta 1. jaanuarist saab Lätist eurotsooni kaheksateistkümnes liige: Euroopa ühisvaluuta vahetab välja rahvusliku rahaühiku lati. Ühelt poolt vastab Läti Maastrichti karmidele kriteeriumitele, mille eesmärk on euro stabiilsuse tagamine. Teisalt jälle esitatakse üha sagedamini väiteid, et maksusoodustused võivad Lätist teha eurotsooni “maksuparadiisi”. Mõned majanduseksperdid on isegi hoiatanud, et peagi võib eurotsoonis ilmuda “uus Küpros”.

2010. aastal võttis parlament vastu seaduse, millele vastavalt võivad välismaalased saada Lätis viieaastase elamisloa. Sellega kaasnevad ka suured eelised: näiteks õigus reisida vabalt kogu Euroopa Liidu haldusalal. Elamisloa saamise ainus tingimus on soetada Läti territooriumil kinnisvara, mille maksumus on vähemalt 140 000 eurot. Kõnealuse seaduse jõustumisest alates on välismaa kodanikud Läti kinnisvaraturule investeerinud enam kui 377 miljonit eurot.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles