/nginx/o/2013/07/31/12019560t1h65a6.jpg)
Kuressaarel on lootust kujuneda Eesti merehariduse mekaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti mereakadeemia jätkab ilmselt juba tuleval aastal Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) kolledžina. Kuressaare kolledžile võib see liitumine aga tähendada uusi merenduse erialasid.
Viimati anti lootust mereliste erialade Kuressaare kolledžisse jõudmiseks kolledži talvisel lõpuaktusel. Siis nentis TTÜ rektor Andres Keevallik, et siinse kolledži tugevana püsimine on oluline. Seda eriti Eesti mereakadeemia ja TTÜ liitumise valguses. “Suure tõenäosusega saab mereakadeemiast TTÜ kolledž ning sellisel juhul avame mõne mere-eriala ka siin, Kuressaare kolledžis,” avaldas Keevallik selle aasta algul.
Eile kirjutas Postimees, et haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna juhataja Mart Laidmetsa sõnul on koos majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga ja TTÜ esindajatega kohtudes leitud, et ühinemine TTÜ-ga oleks ainuvõimalik lahendus. Eesti mereakadeemia rektori Heiki Lindpere sõnul peaks ühinemine toimuma 2014. aastal ja eeloleval õppeaastal siiski midagi veel ei muutu.
Kuressaare kolledži direktor Anne Keerberg sõnas, et nn TTÜ ja mereakadeemia ühinemisläbirääkimised ministeeriumiga alles käivad ja tingimustes ei ole lõplikult kokku lepitud. Kui see etapp läbi, saab analüüsima hakata, milliseid õppekavasid samamoodi jätkata, milliseid reformida. See protsess algab tõenäoliselt järgmisel kevadel, juhul kui ühinemisleping selle aasta lõpuks sõlmitud saab. Õppekava reformimine omakorda vajab vähemalt aastast ettevalmistust, uue õppekava loomine umbes kolm aastat.
“Kui otsustatakse mõni kava muutmata kujul teise struktuuriüksusse üle viia (nt Kuressaarde), siis võib see teoreetiliselt toimuda ka 2014 sügisel,” möönis Keerberg. Sellise otsuse saab teha TTÜ nõukogu, kuid seda ei saa enne arutamagi hakata, kui ühinemisleping tehtud. Kolledži õppekavad on kõik läbinud kvaliteedihindamise ning kolledžil on õpetamisõigus nii tehnikaalade, teeninduse kui ka ärinduse-halduse õppekavagruppi kuuluvatel õppekavadel. Seega on valmisolek neis valdkondades ka mõne uue kava õpetamiseks.
Merelise õppe laiendamise suunas töötab Kuressaare kolledž Anne Keerbergi sõnul küll ja seda kindlasti koostöös mereakadeemiaga. “Meil on ka praegu tihe koostöö, sest on ju meie väikelaevaehituse õppekava kahe kõrgkooli ühiskava.”
Keerbergi sõnutsi on nad parasjagu uuendamas oma tehnikavaldkonna õppekavasid ja plaanis on suuremat rõhku panna meretehnikale laiemalt, eesmärgiks siduda laiapõhjalised insenerioskused merelises keskkonnas kasutatavate tehnoloogiliste lahenduste erisustega. “Uus kava, mille avamist plaanime 2014 sügisesse, tugineb väikelaevaehituse kompetentsikeskuse tehnilisele baasile, seob materjalitehnoloogia ja sardsüsteemid meretehnoloogiaga ning peab silmas rakendusväljundeid merenduse teisteski valdkondades, sh mereturismis.”
Kuressaare abilinnapea Tiina Talvi kinnitas, et linn ootab väga merendusalase hariduse andmise olulist laienemist Kuressaares. "Mereakadeemia mõne osakonna või eriala toomist Kuressaarde oleme arutanud korduvalt nii akadeemia praeguste juhtide kui ka TTÜ rektoriga," tunnistas ta. Seni on mereakadeemial olnud tihe koostöö Kuressaare täiskasvanute gümnaasiumiga, kus saab omandada madrusekutse, lisaks õppida merendust
valikainena.
Nii Kuressaare kolledž kui ka ametikool õpetavad välja väikelaevaehitajaid. Talvi märkis, et linn on teinud TTÜ-ga seni tihedat koostööd ning nad on panustanud aastaid rahaliselt nii MTÜ Kuressaare Campus tegevusse kui ka väikelaevaehituse kompetentsikeskuse praegusse ehitusse.
Saare maavanem Kaido Kaasik kinnitas, et mereakadeemia jätkamine TTÜ kolledžina on kindlasti vajalik samm, jätkamaks Eestis kaasaegse merehariduse andmist. Kaasiku sõnul on teemat Andres Keevalliku ja Anne Keerbergiga korduvalt arutatud ning leitud, et lähitulevikus on täiesti võimalik mõned erialad Saaremaale tuua. "See annaks uut hingamist siinsele kolledžile, looks juurde uusi töökohti ja elavdaks kogu meie maakonna hariduselu," kinnitas Kaasik. Kindlasti oleks see maavanema hinnangul esimene samm selle poole, et kogu merehariduse andmine Eestis hakkab toimuma Saaremaal, kus ongi merehariduse omandamiseks õige koht.
Saaremaa arenduskeskuse (SAK) juhataja Piret Pihel on üks neist, kes leiab, et mereharidus sobib Kuressaarde suurepäraselt. Pealegi on seda siin ka kunagi antud. "Paljud Saaremaa poisid õpivad meremeheks, merehariduse vallas tegutseb ka palju Saaremaa päritolu õppejõude ja kutseõpetajaid," tähendas ta. "Kui elad mere ääres, vaatad unistades sinnapoole, kus taevas ja maa kohtuvad, siis tahad ikka teada, et mis sealt edasi tuleb."
Samas tunnistas Piret Pihel, et merehariduse saarele toomine ei ole kindlasti lihtne. "Ei piisa, et ise sellesse võimalusse usud, pead suutma seda ka teistele sisendada," nentis ta. Lisaks kõrgharidusele saaks mereharidust Piheli hinnangul anda ka kutsehariduse tasemel. "Huvilisi õppijaid leidub ja Saaremaale tähendaks see hulka intellektuaalseid töökohti ja suuri investeeringuid õppebaaside rajamisse."
SAK-i juhataja usub, et hea lahenduse annaks leida ka ruumide osas. "Oleme vaatamata õppijate arvu langemisele loonud täiendavaid õppepindu nii ametikooli kui ka gümnaasiumide juurde," sõnas Pihel, lisades, et seoses kolledži kolimisega Tallinna tänava äärde vabaneb ka Rootsi 7 õppehoone.