Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saarte Hääl küsis oma juhtkirjas (SH, 11.06), miks maavanem Toomas Kasemaa oma ametiajal haiglataguse kopteriliikluse asjus sõna ei võtnud. Kui käsitletaval teemal sõna ei anta, ajakirjanikud ei julge küsimusi esitada otse, vaid ainult juhtkirjas, ja kui ajakirjanduse eetikakomisjon leiab, et nii eetiline ajakirjandus käitubki, siis peab lihtsalt ise sõna võtma teemadel, mis süüdistavalt õhku visatakse. Pealkirja küsimust ei ole mulle ükski ajakirjanik enne 11. juuni lehenumbri ilmumist esitanud ja seetõttu puudus mul vastamisvõimalus samas lehenumbris.
Tegelenud aastaid
Olen koostöös tollase piirivalveameti lennusalgaga tegelenud Kuressaare haigla haigete transpordiga aastaid. Saaremaa piirivalvepiirkonna staabiülema ja ülemana olin ma teemaga vägagi seotud. Alates protsessi käivitamisest, kokkulepetest ja takistustest ning lõpetades protsessi tulemuste ja otsustega. Otsene vastutaja oli ja on siiski piirivalve lennusalga ülem. Maavanemana ma lihtsalt järgisin varasemate tehtud otsuste toimimist ning realiseerumist. Seetõttu on mul kogu kopteriliiklusest väga hea ülevaade ja aus on, kui
saarlased saavad informatsiooni otseallikatest, mitte vahendajate kaudu.
Kui lubate, siis lähen korraks spetsiifiliseks. Nimelt jagunevad meditsiinilise vajadusega kopterilennud merepäästelendudeks (SAR), kiirabilendudeks ja haigetele eriarstiabi andmise lendudeks. Inimeste päästmine on üllas ning selleks tuleb kasutada olemasolevaid meetodeid ja vahendeid, arvestades tingimustega. Haigete veol on Kuressaares üheksakümne üheksal protsendil juhtudest tegemist haigete toimetamise lendudega eriarstide juurde.
Haigeid transporditakse nii Kuressaare haigla autode kui ka politsei- ja piirivalveameti helikopteritega. Ning siin on otsustamise koht, kuidas seda teha.
Kõik küsimused, mis ma esitasin linnavalitsusele, on mul selles protsessis läbi käidud. Lennuohutus haigla taga ei vasta tsiviillennunduse ohutusnõuetele ning talutavale müratasemele, kuid alternatiivid Kuressaares puudusid.
Kuressaare lennuväli oli ja on avatud loetud tunnid päevas ning on töövälisel ajal lihtsalt suletud. Võimalus lennuvälja regulaarselt kasutada meditsiinilendude jaoks puudus. Seetõttu viidigi lendude teostamine haigla ja Põduste jõe vahelisele maa-alale.
Lennuamet tõstatas lennuohutuse küsimused teravamalt 2002. aastal, kui rahvuslikke lennundusorganisatsioone esindav rahvusvaheline koostööorganisatsioon (lühendatult JAA) andis välja käsiraamatu viia haiglate juures asuvad maandumiskohad vastavusse tsiviillennunduse konventsiooni lennuohutuse nõuetega. Tähtaeg oli juba 2004. aastal. Käsiraamatus määratleti ka meditsiinilendude tegemise kaalutluspõhimõtted. Lühidalt tuleb lendude puhul arvestada esmalt kohalike elanike huvidega, seejärel patsiendi huvidega ning kõige viimasena meeskonna ja teenindava personali huvidega. Samad põhimõtted on üle võtnud ka Euroopa lennuohutuse agentuur EASA.
Kes ei usu, vaadaku järele
2005. ja 2006. aastal lahendasin sama küsimust juba siseministeeriumi piirivalvepoliitika büroo juhatajana. Tulemusena lülitasime Kuressaare kordoni koos kopteriväljakuga riigieelarve strateegiasse. Objekti valmimise tähtaeg pidi esmalt olema 2009. aasta, kuid valmis see aastal 2013. Oluline on tõsiasi, et täna on kopteriväljak valmis ja kasutatav kõigiks PPA lendudeks.
Kui olin maavanem, lisasime Saare maakonna arengu-strateegiasse Kuressaare linna lennuohutusele vastava kopteriväljaku ehitamise vajaduse. Kes ei usu, võib järele vaadata või uskuda edasi, et Toomas Kasemaa ei teinud küsimuse lahendamiseks mitte kunagi mitte midagi. Tahaksin teada, kes on teemaga Saaremaal võrdväärselt tegelenud kuni planeeringujärgse teemaselgituseni.
Samas vabandan kõigi naabrite ees, kes on pidanud minu teadmisel kannatama liigset müra, ja patsientide ees, kes on olnud ohtlikus olukorras riigi piiratud võimaluste tõttu. Tänaseks on valikuvõimalused muutunud ning mind tõesti huvitab, millest lähtuvad meditsiiniliste lendude teostajad ja lennuohutuse järelevalvet tegev ametkond praegu.
Olen peale ajakirjanduslike spekulatsioonide kohanud nihilismi, et Kuressaare Soojuse katlamaja taha ei planeerita ehitada kopteriväljakut lennundusseaduse mõistes. Mida siis Kuressaare linn kavatseb planeerida ja ehitada lennundusseaduse mõistes? Lennundusseadus annab täna ainult kaks võimalust – kopteriväljak või lennuväli. Lõpetan mõttekordusega, et kohalike inimeste tervis ja huvid on eelistatud patsiendi huvidele ning pilootide, arstide ja nende tööd korraldavate juhtide huvidele.
Toomas Kasemaa Luha tänava elanik Saaremaa piirivalvepiirkonna staabiülem 1999–2001 Saaremaa piirivalvepiirkonna ülem 2001–2004 Siseministeeriumi piirivalvepoliitika büroo juhataja 2005–2006 Saare maavanem 2006–2010 Saarte Hääle poolt ristisõdijaks tituleeritu