Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahvusvaheliste transpordiühenduste puudumine on Saaremaa turismisektori kõige pärssivam kitsaskoht. Turismi edendamiseks tänapäevases tihedas konkurentsis on vaja muuta kitsaskohad eduteguriteks ning seeläbi tõsta turismisektori tõhusust ja jätkusuutlikkust.
Saared on turismi seisukohast väga ligitõmbavad sihtkohad – inimestele meeldib oma igapäevasest keskkonnast välja minna ja vee ületamine vee- või õhutranspordiga võimendab seda põgenemise momenti veelgi.
Vee ületamine sihtkohta jõudmiseks suurendab küll külastuselamust, mis sihtkohast saadakse, kuid teisalt on füüsiline kättesaadavus paljude saarte peamine probleem: puuduvad transpordiühendused ning seoses meretranspordi hinna lisandumisega kaupade ja teenuste hindadele muutub kõige saarel pakutava hinnatase kõrgemaks.
Kõike eeltoodut arvestades tuleb saavutada tasakaal külastajate ootuste, vajaduste ja soovide, ettevõtete majanduslike ootuste, kohaliku kogukonna rahulolu ning keskkonna säilitamise vahel.
Liini töös hoidmine vajab riigi tuge
Aastatel 2005–2008 toimis Saaremaa ja Läti vahel Mõntu–Ventspilsi laevaliin. 2005. aasta märtsis Saaremaa Laevakompanii loodud tütarettevõte SLK Ferries OÜ (hiljem SSC Ferries OÜ) opereeris Saaremaad ja Lätit ühendavat rahvusvahelist Mõntu–Ventspilsi liini 2008. aasta suvehooaja lõpuni. Läti riiklik turismiagentuur pärgas liini tiitliga Läti parim uus turismitoode 2005. Liinil sõitis endine SLK laevastikku kuulunud parvlaev Scania.
Paraku ei suutnud see liin ühelgi aastal kasumit teenida, seega otsustas operaator laevaliini sulgeda. Nelja aastaga kasutas liini üle 60 000 reisija.
Arvestades liini osatähtsust Saare maakonna majanduselus, tuleb tõdeda, et edaspidiseid projekte kavandades ei tohiks kogu töö ja ootused olla vaid operaatori õlgadel, liini töös hoidmist peaks toetama ka Eesti riik.
Kahtlemata on liini tööshoidmisel suur roll ka maakonna turismiettevõtjatel, kes läbi turundustegevuse ühendusi propageerivad ja võimalikke külastajaid kohale meelitavad.
Mõntu–Ventspilsi laevaliin oli äärmiselt oluline nii Saaremaale kui ka Ventspilsile. Põhiliselt kasutasid liini eestlased ja lätlased, kuid reisisid ka leedulased, poolakad ja sakslased. Märgata oli ka soomlastest reisijate osakaalu tõusu.
Eestlased sõitsid Ventspilsi nii populaarsetele nädalavahetusreisidele kui ka pikemateks Lätis viibimisteks. Liin andis hea võimaluse osaleda arvukatel rahvaüritustel Ventspilsis, näiteks merefestivalil, linna sünnipäeval, mitmel suurkontserdil.
Rahvusvahelise konkurentsivõime nurgakivi
63-kilomeetrise meretee läbis laev orienteeruvalt nelja tunniga. Kui Mõntu sadam asub Sõrve sääre lähistel 43 kilomeetri kaugusel Kuressaarest, siis Ventspilsis sildus laev otse vanalinnas asuva kai ääres, kust linnasüdamesse jõudmiseks kulub jalgsi minnes ligi 15 minutit.
Tänavu, mil laevaliini sulgemisest on möödumas juba kuus aastat, otsivad külastajad ikka veel täpsustavat teavet Läti–Saaremaa liini ajakava kohta. See näitab, et info sellise liini kohta on kinnistunud ning ehk ei ole veel hilja uute projektidega alustada.
Turismisihtkoha edukust mõjutavad eelkõige head ja sujuvad transpordiühendused. Välisturistide arvu kasvu mootor Eestis on uute transpordiühenduste loomine Euroopaga. Turismisektor moodustab praegu ligikaudu kümnendiku Eesti majandusest ning on Eesti rahvusvahelise konkurentsivõime nurgakivi. Paraku tuleb ka lennuliiklusest rääkides tõdeda, et Saaremaa lennureisijate arv on võrreldes teiste Läänemere saartega palju kordi väiksem. See tuleneb rahvusvaheliste regulaarlendude puudumisest.
Saaremaa turismiarengu võtmesõnad on turundus ja logistika. Saaremaa vajab kindlasti rahvusvahelisi transpordiühendusi, olgu need siis laeva- või lennuliinid.