Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Venemaa kaubaembargo mõjust on viimastel nädalatel palju räägitud. Hoolimata pikkadest artiklitest ei pruugi me hetkel osata embargo mõju veel täielikult hinnata. Lühiajaliselt on mõju Eesti majandusele arvatavasti tagasihoidlik, sest Venemaa osakaal Eesti kaupade ekspordituruna on aasta-aastalt vähenenud. Millised muutused ootavad aga ees kogu Euroopa Liidu põllumajandust ja kuidas see omakorda Eesti tootjaid mõjutab, seda me praegu ei tea.
Tõsi, palju kostab hääli, et praeguse protsessi tõttu kahju kandvaid ettevõtteid peaks toetama Eesti riik. Kui põllumeeste juttu tähelepanelikumalt kuulata, saab selgeks, et olukorra teeb keeruliseks riiklike otsetoetuste lõppemine nüüd, just sel aastal.
Tuge küll tahetakse, kuid Eesti põllumees hindab tänaseks oma iseseisvat riiki nii palju, et Eesti riiki ei süüdista Venemaa turu sulgumises keegi. Euroopa Liidus on iseotsustamise võimalusi vähemalt üksikisiku tasandil enam, kui seda Vene riigi koosseisus eales on olnud või tulevikus võiks olla. Ja nii toetab Eesti muld ikka eesti südant, sest kes neid jõuaks lahuta.