Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/02/19/12106724t1h8754.jpg)
Tunamullu Muhus Laasu talus sündinud sebratüdruk Zemfira sai paari nädala eest väikevenna nimega Rozin.
Kui Eesti esimene sebravarss Zemfira sündis Nautse külas asuvas jaanalinnufarmis 2016. aasta 28. juulil, siis tema vennake tuli ilmale 31. jaanuari varahommikul kella nelja-viie paiku.
”Kui kella seitsme ajal lauta läksime, oli poiss juba kena puhas ja kuiv,” kirjeldas Laasu talu perenaine Helena Erik. ”Kuigi Zemfira oli sündides kõrgem, kasvab Rozin kiiresti.”
Eriku sõnul teadis Laasu pererahvas oma sebra teist varssa oodata, mitte aga seda, millal loomake sünnib. ”Eelmine tiinus kestis 11,5 kuud ning ka seekord kandis ema oma varssa peaaegu aasta,” märkis Erik.
Nimi Rozin valiti sebrapoisile kolme variandi hulgast. ”Eelmine kord kuulutasime oma Facebooki sõpradele välja nimekonkursi, kuhu tuli palju pakkumisi,” rääkis Erik. ”Lõpuks valisime välja Zemfira, nagu ühel vene lauljataril. Seekord leidsime, et ehk on parem panna loomadele neutraalsed nimed, mitte sellised, mida ka inimesed kannavad.”
Sebraema oma pojakest inimestel puutuda ei luba, mis sellest, et väikseke tahaks lähemalt uudistada inimese kätt, mis ta vanemaid paitab.
”Hoidsime ema ja poega ka Rozini isast kümme päeva lahus, kuni varss jõudu kogus,” lausus Erik. Üle poolteise aasta vana Zemfira elab oma vanematest eraldi.
Pisike Rozin toitub emapiimast, ent sööb juba ka veega segatud müslit.
”Praegu ootame kevadet, et sebrapere taas õue pääseks,” ütles Helena Erik.