TÖÖ: FIE-sid aina vähem

Saarte Hääl

Füüsilisest isikust ettevõtjana ehk FIE-na tegutsevate inimeste arv on sel kümnendil aasta-aastalt aina kahanenud.

Statistikaameti andmeil tegutses 2011. aastal Saare maakonnas FIE-na 1417 inimest, möödunud ehk 2017. aastal aga 1186.

Rohkem kui pool FIE-dest ehk 608 inimest tegutses mullu põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi valdkonnas.

Valdkonnas, mille statistika­amet on lahterdanud kui “hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont; veondus ja laondus; majutus ja toitlustus”, töötas 163 FIE-t.

Võrreldes 2011. aastaga oli mullu FIE-de arv kasvanud üksnes kahes valdkonnas. Kui kunsti, meelelahutuse ja vaba aja; muude teenindavate tegevuste; kodumajapidamiste kui tööandjate tegevuse aladel leidis 2011. aastal rakendust 134 FIE-t, siis mullu 156. Finants- ja kindlustustegevuse alal töötavate inimeste arv oli aga tõusnud kahelt kolmele.

FIE-staatusele truud

Sügava nägemispuudega kuressaarlane Anneli Lõhmus on FIE olnud juba ligi 11 aastat. “Kuna mul on sügav puue ja tööturul oleks mul raske hakkama saada, leidsin väljundi FIE-na töötamises,” selgitas ta. “Nii saan olla iseendale tööandja,” ütles ta. Et massööriks saada, läbis Lõhmus töötukassa kaudu koolituse. “Saime Martin Ilvese massaažikoolilt tuhandetunnise koolituse, lisaks pidime tegema praktika,” märkis Lõhmus.

Praegu peab Lõhmus puuetega inimeste koja majas Pikal tänaval pisikest salongi nimega Anneli massaažituba. “Kui kutsutakse, käin ka mujal massaaži tegemas,” lausus Lõhmus. Nii kutsuti ta hiljuti Astesse, kus ta sealses klubis kohalikule rahvale massaaži tegi. Rüütli hotellis käis ta abiks neli nädalat. Anneli kliendid on siiski peamiselt saarlased.

Anneli Lõhmuse sõnul pole ta selle peale isegi mõelnud, et loobuda FIE-staatusest ja asutada hoopis osaühing.

“Mina olen oma praeguse olukorraga rahul,” kinnitas ta. “Erinevalt tervest inimesest ei ole puudega inimesel ju FIE-na tegutsedes vaja teha avansilist makset. Kuna maksan oma maksud siis, kui esitan tuludeklaratsiooni teenitud tulude peale, siis mulle selline variant sobib.”

Lõhmus möönis ka, et ei ole täpsemalt uurinud, mis tema kui ettevõtja jaoks muutuks, kui ta hoopis OÜ asutaks.

See, kas FIE elab oma tegevusest ära, sõltub Lõhmuse sõnul paljuski inimese oma aktiivsusest ja ettevõtlikkusest. “Mul on selle võrra kergem, et saan ka töövõimetuspensioni – nii ei pea palehigis hommikust õhtuni töötama, et ellu jääda,” rääkis Anneli Lõhmus. “Ka on mu enda otsustada, kui pikad mu tööpäevad ja puhkus on.”

Toetus aitab hakkama saada

Nagu Anneli Lõhmusel, on ka FIE-na tegutseval Mati Pelingul nägemispuue. Pelingu tegevusvaldkond on aga hoopis käsitöö – põhiliselt valmistab mees vitspunutisi. Tõsi küll, praegu on selles töös paus, kuna ta taastub kodus operatsioonist. FIE-na registreeris ta end 2009. aastal.

Ka Peling pole mõelnud FIE-staatust mõne muu tegutsemisvormi vastu vahetada. “Olen laisk inimene,” põhjendas ta naljatamisi. “Kui inimene ühe asja külge kinni jääb, ega ta siis kipu sellest lahti laskma.”

OÜ-na tegutsema ei kipu ta ka sellepärast, et OÜ raamatupidamine erineb FIE omast.

“OÜ-s ma ise enam raamatupidamist teha ei saaks, praegu on see lihtsam,” leidis ta. “Kassapõhine raamatupidamine – see pole ju midagi keerulist.”

Pelingu sõnul on tema FIE-staatusel ühemehe-OÜ-na tegutsemise ees üks suur pluss – oma puude tõttu ei pea ta maksma avansilist sotsiaalmaksu.

Peamiselt aitab mehel toime tulla puudetoetus. “Kui peaksin üksnes FIE-na töötama, siis tuleks päris kõvasti vaeva näha, et hakkama saada,” lausus Peling. “Turgu ju punutistele väga ei ole. Mõnd muud ala välja mõtelda pole aga kerge – kõik on ju oma füüsises kinni.”

Statistikaameti andmeil on kogu ettevõtlustulu maakonna FIE-de peale võrreldes 2011. aastaga vähenenud. Kui toona oli see 18 572 000 eurot, siis mullu oli see summa langenud 18 222 000 eurole.

Suurimat tulu said FIE-d mullu kauba müümisest või vahendamisest ja teenuse osutamisest, kokku ligi 12 000 000 eurot. Seoses ettevõtlusega saadud toetuste ja stipendiumidega saadud tulu oli aga kokku 5 106 000 eurot.

Ettevõtlusega seotud kulud olid Saare maakonnas tegutsevatel FIE-del mullu kokku 16 337 000. Lõviosa sellest summast ehk 10 492 000 eurot kulus soetatud kaupadele ja teenustele.

Põhivara soetamismaksumuseks kulus maakonna FIE-del kokku 3 963 000 eurot.