/nginx/o/2025/05/23/16865478t1h3208.jpg)
Kaheksa koolijuhi nädalane koolitusreis Kanaaridel oli eriilmeline ja tempokas, pakkudes nii avastamis- kui äratundmisrõõmu, toites ka unistusi, kuidas meil Eestis võiks olla.
Neljas külastatud koolis oli kõigis põnevaid lähenemisi. Koolid olid Erasmuse projektidega tegelevad ja altid kogemusi vahetama ning oma igapäevatööd tutvustama. Mis meelde jäi?
Leisi kooli juht Helle Kahm toob välja meediaõppe, mis oli toetatud õppeklasside ja vastava tehnikaga, pakkudes õpilastele osalemist erinevates projektides. HEV-lastega töö oli süsteemne ja ka eluoskuste toetamine, õpetajate keskuse idee kui selline, pädevuste mõtestamine, valdkonna koosõppimine.
Kuressaare Vanalinna kooli juht Tõnu Erin vaimustub mõttest, et iga õpetaja õpetab oma lugu ja selleks ei ole vaja õpikut ega töövihikut. Seda mõtet arendasid koolijuhid koostöös edasi, selles tundus õppimise edu valem. Õpetada saab ka tunnete kaudu. Ühes külastatud koolis oli eksponeeritud lausa tunnete tabel.
/nginx/o/2025/05/23/16865481t1h5231.heic)
Aste põhikooli juht Ulvi Valge hindab mitmekesist õppemetoodikat õpilaste tundekasvatuses ning emotsionaalse ja vaimse heaolu tagamisel. “See on teadmiste omandamisel oluline eeldus: kui õpilane tunneb, et ta heaolu on tagatud, siis on ta valmis klassis koostööks,” täpsustab ta.
Allakirjutanule jättis kustumatu mulje Arucase põhikoolis nähtud projektõppe tund, mille raames 4. klassi õpilased kõigi muude lõimingutegevuste kõrval valmistavad ette kohvikutunde: kassapidamisest teenindamise, esinemise, küpsetamise ja koristamiseni välja.
Kogu reisiseltskond tõdes, kui oluline selline koos avastamine ja kogemuste vahetamine koolijuhi elus on.
Kui kõik on läbi mõeldud ja harjutatud, on vanemad oodatud kooli kohvikusse külla. Nauditav oli laste toimetamisest osa saada ja imetleda, kui tõsiselt nad oma tegevust mõtestasid ja kui hästi see õpilastel välja tuli.
Tallinna Laagna lasteaed-põhikooli juht, endine Muhu põhikooli direktor Andres Anton toob eraldi välja rõõmsad ja sõbralikud õpetajad – ja seda üldse mitte irooniliselt, vaid täiesti tõsiselt!
/nginx/o/2025/05/23/16865482t1h63f8.heic)
Kärdla koolijuht Margit Kagadze lisab, et õpetaja professionaalsust näitavad eelkõige tema empaatia, inimlikkus ja oskus läheneda õpilastele eakohaselt ning alles seejärel erialased teadmised. Õppekeskkonnas oli seda tunda igal sammul.
Lisaks õpiku- ja töövihikuvabale õpetamisele toob Kihelkonna kooli juht Maarika Naagel välja piktogrammide laialdase kasutamise alg- ja põhikoolides.
Siin on koolijuhtidel palju mõtteid, mis tõestab fakti, et visiooni toetamiseks on juhil vaja rännata ning teiste juhtidega arutada ja mõelda, et arendada oma kooli parimal moel. Erasmuse programm pakub siin suurepäraseid võimalusi riikideüleseks üksteiselt õppimiseks.
Kogu reisiseltskond tõdes, kui oluline selline koos avastamine ja kogemuste vahetamine koolijuhi elus on.
Mõtteviis, et “sellest, mida 30 aastat tagasi ülikoolis õppisin, piisab terveks eluks” hariduselus ja haridusest väljaski ei päde. Tuleb avastada ja õppida, teha õpitust omad järeldused ja otsused. Koos tegutsedes ja arutades õpid tundma oma kaasteelisi – koolijuhte – ja see toetab igapäevatöös parimal moel. Haridussüsteem peab kaasas käima muutustega ja vaatama tulevikku.
Erasmuse programmides osalemine on väärt võimalus enesearenguks, innustab tegutsema ja loob koostöösildu erinevate riikide vahel.
Projekt kokku võimaldas tutvuda nii Küprose kui ka Gran Canaria hariduseluga ja kõigi osalenud koolijuhtide tänusõnad lähevad Tõnu Erinile, kes programmi kindlal ja rahulikul käel juhtis, samuti Sirje Ellermaale, kes projektimaailmas on oma ala professionaal.
Mida siis Eesti haridusellu tuua?
- Õpetajate üldtööaeg reglementeeritult koolimajas (kaoksid ära segadused asendamistega).
- Aineõpetuselt kompetentsidele üleminek.
- Palgasüsteemi seos staažiga, atesteerimine.
- Õpetajate metoodilise arengu keskus, võimalus õppematerjale nn rentida, meie nn haridusosakondade tegevuse sisu muutmine.
- Rohkem üldpädevuste arendamist ja seoseid igapäevaeluga. Loovus ja ettevõtlikkus tuleb esiplaanile tuua.
Kanaari saarestik ja haridus Hispaanias
Saarestik asub Atlandi ookeanis ja koosneb 13 saarest, millest kaheksal on elanikud. Gran Canaria on suuruselt kolmas saar (1532 km2), pealinnas Las Palmases on elanikke üle 300 000 ja see meie reisi sihtpunkt oligi.
Hispaanias on tasuta ja kohustuslik kooliharidus 16. eluaastani.
Alates 2022. aastast kehtib haridusseadus, mis keskendub võtmekompetentsidele ning viib Hispaania hariduse kooskõlla Euroopa suundadega. 65,9% saarte koolidest on riigikoolid.
2024/2025. aastal õpib Hispaanias 8,3 miljonit last vanuses 3–18. Koolid on turvalised ja piiratud territooriumiga, inglise keelt õpitakse alates kolmandast eluaastast, teine võõrkeel lisandub 11-aastaselt.
Õpilasi hinnatakse tasemetestide ja riiklike eksamitega, tulemused määravad edasise õpitee.
HEV-õpilased on põhiliselt tavaklassides, vajadusel luuakse eriklassid või suunatakse erikooli koos transpordiga.
Õpilaste vastuvõtt koolidesse käib punktisüsteemi alusel, mis arvestab elukohta, pereseisu ja majanduslikku olukorda.
Koolides reeglina lõunasööki ei pakuta, vajadusel on koolilõuna hinnastatud vanemate sissetuleku järgi. Õppevahendid on tasulised, kuid vähekindlustatud peredele tasuta.
Koolipäevad lõpevad kell 14, õppeaasta kestab 175 päeva. Õpetajate ametlik tööaeg on 37,5 tundi nädalas, kontakttunde on 18–19.
Klassijuhatajal ehk tuutoril on kuni 30 õpilast, lasteaedades kuni 20 last.
Õpetajate palk algab 1800 eurost, lepingud sõlmib omavalitsus. Direktor valitakse neljaks aastaks, järgmiseks perioodiks tuleb esitada uus juhtimisprojekt. Suuremates koolides töötavad ka õppejuht ja asedirektor.
Kanaaridel on probleemiks kasvav immigratsioon – 2024. aastal tuli ligi 47 000 sisserändajat, sealhulgas palju vanemateta lapsi.
Õpetajate koolitust toetab Centro del Profesorado, mis pakub koolidele metoodilist tuge, õpperuume ja korraldab koolitusi, et toetada võtmeteema rakendamist koolides.
Rõhk on õpetajate pideval enesetäiendamisel ja parimate praktikate jagamisel, kuid probleemiks on õpetajate vähene motivatsioon uusi meetodeid rakendada. Sellist süsteemi võiks kaaluda ka Eestis.
Kuressaare Nooruse Kool