:format(webp)/nginx/o/2016/05/02/5331249t1h7564.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2025/05/23/16864842t1h2ed1.jpg)
Maailm on koht, kus on pidevalt sõditud, sõditakse praegu ja sõditakse edaspidigi. Ja seal, kus parajasti sõda pole, on teatud ajaks rahu.
Ja siis käib kõik jälle vastupidi, kui mõnel sõjariigil pommid otsa saavad. Seda viimast oodatakse pikisilmi juhtuvat imperialistliku, stalinistliku (epiteete võib igaüks juurde lisada) Venemaaga.
Aga kahjuks on venelastel sõpru ja need on sarnaselt kommunistlikud diktatuurriigid Hiina ja Põhja-Korea. Kuigi riikidel sõpru pole, on vaid huvid, samas neil riikidel on ühised huvid, mis paraku ei kattu meie sõprusriikide huvidega. Niisiis idarindel muutuseta ja Vene-Ukraina sõja lõppu ei paista kusagilt otsast.
Filosofeerides – ühel hetkel vahetuvad sõja ja rahu alad. Plats, mis maatasa tehakse, läheb uusasustamisele ja sõda kolib teise kohta. Loomulikult need protsessid ei lõpe, sest lausung “inimene on inimesele hunt”, pole kuhugi kadunud.
Siiani imestan akadeemik Urmas Tartese mitte ammuse artikli pealkirja “Inimene on loomult hea” üle. Minu kodukootud õpetus ütleb, et inimene, kui loomaliik, on kiskja, kes kaitseb end kõigi vahenditega (elu alalhoiuinstinkt). Heaks saab aga inimene ainult sedavõrd, kui palju teda ümbritsev kultuur kohandab teistega arvestama, et suuremas grupis end ja oma mõttekaaslasi maksma panna.
Seega rahu saab kesta teatud piirkonnas seni, kuni kultuurikiht, laiemalt tsivilisatsioon, suudab inimeste ürgloomust ohjes hoida. Nii vahelduvadki tsivilisatsioonid. Saab näha, kui kaua kestab Euroopa Liidu tsivilisatsioon. Niisiis rohkem kultuuri!
Aga tagasi tänase elu juurde. Euroopa on hakanud oma mannetusest aru saama, aga mitte kuidagi ei võta vedu arendavad tegevused (majandus, julgeolek) ja vanast harjumusest vaadatakse ikka veel ameeriklaste poole. Trumpil on aga suures plaanis suva, mis mujal toimub, temal on oma asi ajada – America first!
“Droonide mäng” võib kesta veel viis aastat
Seda ei saa talle pahaks panna, kuigi USA on seotud Põhja-Atlandi paktis kirjapanduga. Ja siin on Trumpil jälle õigus, sest Euroopa on oma rehkenduse tegemata jätnud. Enamgi veel – Saksamaa oma Schröderi-Merkeli idiootliku Vene-poliitikaga on suuresti süüdi, et kõik me ühtsed eurooplased oleme omadega käpuli, Eesti sealhulgas.
Õnneks on märke maaslamamisasendist tõusmisest, kuid nagu ikka – liiga hilja ja liiga vähe.
Kui maailma üks menukamaid teleseriaale, George R. R. Martini fantaasiaromaanidel põhinev “Troonide mäng” kestis kaheksa aastat, siis selles ebakohases võrdluses võib “Droonide mäng”, Vene-Ukraina sõda kesta veel viis aastat. Ja paistab, et pikaajalisele sõjale Putin mängibki.
On muidugi kummaline sõda mänguks nimetada, aga isegi Trump hakkab aru saama, et temaga mängitakse.
On ju meie igapäevased uudised sellised:
* “Eile päeval jätkasid Ukraina droonid lendamist Venemaal ning päeva teisel poolel oli lennuliiklus Moskva Domodedovo lennuväljal peatatud.”
* “Täna öösel toimusid uued rünnakud Venemaa lääneosa kubermangudes. Seni on teateid suurematest plahvatustest Tuula oblastis, aga konkreetsete objektide kohta teavet ei ole ilmunud. Venemaa ametlikud teated kõnelevad rünnakus osalenud 400 droonist. Samal ajal Vene armee rünnakud Iraani droonidega jätkuvad samuti igal öösel, kuid kahel viimasel ööl on rünnakutes kasutatud droonide hulk olnud viimaste kuude tavapärasest oluliselt madalam.”
Tavauudiste vahele mahtus siiski ka midagi ebatavalist, sest Putin korraldas tema vaates väga olulise mõjutusoperatsiooni, külastades Kurski oblastit. Venemaa president soovis edastada (eelkõige Venemaa kodanikele) teate, et sõjategevus Kurski oblasti territooriumil on lõppenud ja Vene väed on võidukursil.
Sõjapealikud Trump ja Putin
Jõuamegi “indiaani sõjapealike” juurde, sest tundub, nagu Vene-Ukraina sõjapealikud oleksid Putin ja Trump. Lõpuks hakkab USA presidendile kohale jõudma, et ega Putin pole mingist rahust huvitatud. Nii ütleski Trump esmaspäevases telefonivestluses Euroopa liidritega, et Venemaa president Putin pole valmis lõpetama sõda Ukrainas, kuna ta usub end olevat võiduteel.
Seda olid Euroopa liidrid Putini kohta juba pikemat aega arvanud, kuid Trumpi suust kuulsid nad seda esimest korda. Varem on Trump avalikkuse ees sageli väljendanud veendumust, et Putin tõesti tahab rahu.
Samas keeldus Valge Maja kommenteerimast Trumpi ja Putini telefonivestlust ja Trump tegi vaid esmaspäeval sotsiaalmeedias postituse: “Meie jutuajamise toon ja atmosfäär olid suurepärased. Kui poleks olnud, siis nii ma praegu ka ütleks.”
Nii palju Trump siiski välja ütles: “See ei ole minu sõda. Me lasime ennast mässida millessegi, millesse me poleks tohtinud kaasatud saada.”
Ometi, pärast sügavamat arusaamist Putini plaanidest pole Trump väljendanud valmisolekut võtta Venemaa suhtes agressiivsem kurss. Ka relvarahu kehtestamise nõuet (kohe!) ei viitsita enam korrata, sest mis sa ikka vastu Kremli müüre herneid loobid.
/nginx/o/2025/05/23/16864843t1hcef5.jpg)
Trump, vesteldes eelnevalt Euroopa liidritega telefonitsi päev enne oma kahetunnist telefonikõnet Putiniga, andis mõista, et võib kehtestada sanktsioone, kui Putin relvarahust keeldub. Hiljem ütles Trump siiski, et pole selleks veel valmis. Ta soovib nüüd minna kiiresti edasi madalamal tasandil Vene-Ukraina kõnelustega Vatikanis.
See viimane on aga täielik puru silmaajamine, sest minu arvates läheb Putin enne Kiievisse Zelenskõi juurde, kui Vatikani paavsti palge ette. Seda enam, et seal istuks Putin kahe ameeriklase vastu – on ju uus paavst Leo XIV pärit USA-st.
Mis puutub aga USA sanktsioonidesse, siis see pakett on kongressis ette valmistatud ja ootel. See eelnõu kehtestab uued esmased ja teisesed sanktsioonid Venemaa ja tema kallaletungi toetavate riikide vastu.
Eelkõige näeb see ette 500-protsendise tollitariifi imporditud kaupadele riikidest, mis ostavad Venemaa naftat, gaasi, uraani ja muid tooteid. Üheks seaduseelnõu eesmärgiks on panna Hiina vastutama Putini sõjamasina kütuseks muutumise eest, ostes odavat Vene naftat, mida tarnib varilaevastik.
Euroopa liidrid koguvad end
Nagu mainitud, Euroopa hakkab ärkama. 10. mail külastasid Saksa kantsler Merz, Prantsuse president Macron, Inglise peaminister Starmer ja Poola peaminister Tusk improviseeritud korras Kiievis Zelenskõid. Nad utsitasid Ukraina liidrit tegema, mis Trump tahab, et paljastada Putini tahtmatus sõda lõpetada.
Samas intensiivistus Euroopa diplomaatiline surve Trumpile seoses Merzi tõusmisega Saksa kantsleriks maikuu algupoole, sest tema suhtumine Venemaasse on eelkäijast teravam. Merz lausus: Euroopa rahu on ohus. Venemaa rikub iga päev meie kõigi ühiselt loodud korda.
Me ei ela mitte ainult Venemaa kuritegeliku sõja kõrval Ukrainas, vaid seisame silmitsi ka rünnakute ja massimõrvadega Euroopa linnades, luuramise ja sabotaažijuhtumite, küberrünnakute ja järjekindla väärteabe levitamisega.
Viimane jõuline uudis tuli äsja Leedust. “Me võtame NATO idatiiva kaitsmise enda hooleks,” ütles kantsler Merz Leedu pealinnas.
ExBrexit ehk Sõda liidab
Esmaspäeval toimus Londonis Suurbritannia ja Euroopa Liidu esimene ametlik tippkohtumine pärast Brexitit. Suurbritannia ja EL tugevdavad kaitsekoostööd, mille raames pääseb London ligi Brüsseli 150 miljardi euro suurusele kaitselaenude programmile.
Briti peaminister Keir Starmer ütles, et sõlmitud kokkulepped vähendavad bürokraatiat, kasvatavad Briti majandust ja taaskäivitavad viis aastat pärast Brexitit suhted EL-iga.
Mandri-Euroopas toimusid möödunud pühapäeval mitmed olulised valimised. Poolas pääsesid presidendivalimiste esimeses voorus edasi valitseva Euroopa-meelse Kodanikekoalitsiooni esindaja Rafal Trzaskowski ja Seaduse ja Õigluse partei toetatud kandidaat Karol Nawrocki.
1. juunil toimuvas teises voorus otsustatakse, kas Poola jääb peaminister Donald Tuski juhitud kursile või pöördub USA presidendi Donald Trumpi austajate suunda.
Rumeenias samal päeval korraldatud presidendivalimiste teise vooru võitis Bukaresti linnapea ja Euroopa-meelne tsentrist Nicuşor Dan esimese valimisvooru võitnud euroskeptilise rahvuspopulisti George Simioni ees.