RAUDSE EESRIIDE TAGANT ⟩ Rahatuvi ehk Vene värk elab ja hingab konfliktist

Maal ja väikelinnades elavate nn vatnikute peamisteks, kui mitte ainsaiks informatsiooniallikaiks on juba aastaid Kremli kontrollitavad tele- ja raadiokanalid. Foto: Dmitri Markov

​Kuusteist aastat pärast II maailmasõja lõppu kirjutas Jevgeni Jevtušenko laulu “Kas venelased tahavad sõda?” (“Хотят ли русские войны?”). Minu vabas tõlkes kõlab viimane salm nii: “Kes sõtta tormab taas hulluses, / las mäletab seda, / kas venelased tahavad sõda? / Ei taha. Mitte kunagi.”

Viimaste sõnadega pani poeet kahjuks puusse. Venemaal kasvab mühinal nende inimeste osakaal, kes ei oota sugugi rahu Ukrainas. Suures plaanis võib nad jagada neljaks huvigrupiks ja motiivid on neil kõigil erinevad.

Esiteks maal ja väikelinnades elavad nn vatnikud, kelle peamisteks, kui mitte ainsaiks informatsiooniallikaiks on juba aastaid Kremli kontrollitavad tele- ja raadiokanalid. Nad elavad valdavalt mugavusteta sarades ja saavad ümberarvutatult 150–200 eurot kuus palka. Aga on veendunud, et Ukraina pinnal on käimas püha sõda fašismi ja kollektiivse Lääne vastu, kes üritab Venemaad “põlvili suruda”.