:format(webp)/nginx/o/2021/11/01/14176920t1h71bc.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2025/05/16/16848084t1h6a86.jpg)
Säärase pealkirjaga loo avaldas sel nädalal Briti nädalakiri The Economist. Väljaande väitel ületab Venemaa laskemoona varude poolest USA-d ja ja Euroopat kolmekordselt.
Venemaa uuendab oma sõjaväge ja relvastust enneolematu tempoga, jätkab The Economist, ning Vene kaitsetööstuse ettevõtetes on täheldatav aktiivsuse järsk tõus.
Kindral Christopher Cavoli on 2022. aastast NATO Euroopa vägede ülemjuhataja. Hiljuti tegi ta USA senati relvajõudude komisjonile ettekande, milles andis teada, et Venemaa uuendab oma armeed, tanke ja laskemoona enneolematu tempoga.
Kindrali prognooside kohaselt toodavad Vene relvatehased ainuüksi käesoleval aastal umbes 1500 tanki, USA-l on aga sama näitaja umbes 135. Lisaks toodab Venemaa tänavu ca 3000 soomusautot. Ameeriklastel polevat praegustel andmetel sel aastal kavas jalaväe jaoks mitte ühtegi soomusmasinat toota.
Veel kavatseb Moskva tänavu toota kuni 250 000 mürsku kuus, mis võimaldab tal oma laskemoona varud viia tasemeni, mis ületab USA ja Euroopa vastavaid varusid kolmekordselt.
Tootmise kasv
Et mõista Venemaa sõjatööstuse laienemise ulatust, konsulteerist The Economist Lääne kompaniiga, mis kasutab statistiliste andmete kogumiseks erinevatest avalikest kommertslikest allikatest tehisaru. Selline meetod võimaldab näiteks ülevaate saada, kuidas on elektrooniliste seadmete (näit tööstuslikel objektidel kasutatavate mobiiltelefonide) hulk teatud aja jooksul muutunud.
Alustuseks vaatles ajakiri tehast nimega Omstransmaš. Läänes on see tuntud kui Omski tankitehas, mis on Venemaa sõjatööstuse üks suurimaid ettevõtteid. Praegu moderniseeritakse seal tanki T-80 vananenud mudeleid, et viia need vastavusse kaasaja nõuetega. Tehas töötab ööpäevaringselt.
Tootmismahud on võrreldes 2022. aasta veebruarile eelnenud ajaga märkimisväärselt kasvanud. Seetõttu on pärast sõjategevuse algust järsult suurenenud ka ettevõtte töötajate arv. Maksimaalse taseme saavutas see näitaja 2023. aasta keskpaigas. Umbes tol ajal hakkasid eksperdid valitsusele rääkima vajadusest mobiliseerida kogu tööstus pikaajalise sõja pidamiseks Ukraina territooriumil.
Sama toimub ka kõigis teistes Venemaa kaitsetööstusettevõtetes. Uralvagonzavod on Venemaa üks suurimaid tehaseid, mis on spetsialiseerunud nüüdisaegsete tankide tootmisele. Võrreldes 2023. aastaga on ettevõtte aastane tootmisvõimsus kahekordistunud.
Arzamassi masinaehitustehas (toodab soomustransportööre BTR-80 ja soomusautosid Tigr), Kurganmašzavod (jalaväelahingumasinad BMP-2 ja BMP-3 ning dessandilahingumasinad BMD-4) ja Motovilihha tehased (haubitsad Giatsint-B ja mitmikraketiheitjad Smetš ja Uragan) – kõik need ettevõtted on viimastel aastatel tootmisvõimsusi järsult suurendanud.
Jekaterinburgis asuv Tehas nr 9 toodab haubitsate ja tankide torusid. Satelliitfotodel on näha tehase hoovis seisvaid suurtükke. Vaid mõne kilomeetri kaugusel asub projekteerimisbüroo Novator, kus töötatakse välja kaasaegseid õhutõrjesüsteeme. Tootmise laienemise märke on täheldatud ka Volgogradi sõjatööstuskompleksis Titan-Barrikadõ ja Tuula sõjatehases Splav, kus valmistatakse mürske eelpool mainitud raketiheitjatele Uragan ja Smertš.
The Economisti ajakirjanike rehkenduste kohaselt vajab Vene armee praegu sõjapidamiseks umbes kolm miljonit mürsku. See omakorda tähendab aga, et riik vajab tohutul hulgal lõhkeaineid. Üks suurimaid neid tootev ettevõte on Nižni Novgorodi lähistel asuv Sverdlovi-nimeline tehas. Ainuüksi mõne viimase kuu jooksul on selle tehase toodangu hulk mitmekordistunud.
Birminghami ülikooli juures asuvas Euroopa ja Euraasia uuringute keskuses töötav Julian Cooper ütles Briti ajakirjale, et sama tendentsi võib täheldada ka teistes sarnastes Venemaa ettevõtetes.
Näiteks tõi ta Kirovi linnas asuva mitmeotstarbelise tehase Selmaš.
Iraanis väljatöötatud varitsev õhuründemoon Shared-136 on Ukraina kohal muutunud üha tavalisemaks vaatepildiks. Näiteks selle aasta veebruaris registreeriti selle relvaga ligi 140 rünnakut päevas, mis ületab märkimisväärselt eelmise aasta näitajaid. Seda on lihtne seostada kasvava aktiivsusega Tatarstanis asuvas Jelabuga droonitehases, kus sääraseid relvi kokku pannakse.
Muudatused taristus
Kuid need ei ole kaugeltki ainsad märgid, mis kõnelevad Venemaa kaitsetööstuse aktiivsuse kasvust. The Economist jälgis ka teisi suundi. Näiteks toodetakse Altai krai Biiski linna sõjaliste uuringute keskuses ooleumi, mis on üks peamisi plahvatusohtlike ühendite komponente.
Statistika näitab, et keskmine päevane autoliiklus Biiski linna elurajoonide ja tööstuspiirkonna – kus asuvad ka keemiatehased – vahel on võrreldes 2023. aastaga suurenenud 19 protsendi võrra. Inimeste töölolekuaeg on aga suurenenud koguni 32 protsenti.
Säärast statistikat kinnitab ka mobiilirakendus Strava, mille abil on võimalik fikseerida selle kasutajate füüsilist aktiivsust. The Economist kirjutab, et viimase kahe aasta jooksul on pea kõigi Venemaa suuremate kaitsetööstusettevõtete lähedusse rajatud hulgaliselt uusi jooksu- ja jalgrattateid. Ning keskmised korteriüürid on sõjatehaste naabrusse jäävates elurajoonides tõusnud ca 21 protsenti.
Sarnaseid tunnusjooni, jätkab The Economist, võib täheldada kõikjal Venemaa läänepiiri lähedusse jäävates piirkondades. Kuna kogu see ala jääb aktiivse sõjategevuspiirkonna lähedusse, on seal viimastel aastatel suurenenud sõjaväe mõjuvõim.
Näiteks Peterburist umbes 150 kilomeetri kaugusel asuvas Luga linnas hakati 2024. aastal moodustama uut diviisi. Kui see protsess algas, näitas mobiiltelefonide asukohaandmete analüüs elanikkonna tiheduse suurenemist tööstuspiirkondade ümber ja telefonide ajakasutuse järsku tõusu ajavahemikus 22.00 kuni 6.00. Briti ajakirja arvates viitab see fakt öövahetuste sisseviimisele ettevõtetes.
“Täna ei saa välja tuua ühtegi objektiivset põhjust, miks Venemaa kaitsetööstusettevõtted ei suudaks kaua vastu pidada,” märgib Julian Cooper Briti Kuningliku Kaitseuuringute Instituudi veebilehel (rusi.org) läinud aasta augustis ilmunud artiklis. “See kõlab ehk irooniliselt, kuid tundub, et praegu peavad kõik Lääne arenenud majandusega riigid hoolikalt jälgima, mida Venemaa toodab. See on vajalik, et mõista, kuidas kujunenud olukorraga õigesti kohaneda.”