Piirkondades käärib soov otsustusõiguse järele
2. veebruar 2019, 02:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mitmes Saaremaa valla piirkonnas nähakse osavallakogu tegevusele õige sisu andmiseks vajadust luua oma eelarve, mille sätestab ka kogude tegevust reguleeriv põhimäärus.
Pihtla osavallakogu läinud aasta tööaruandes on öeldud, et kõige enam diskussiooni tekitas kõikidel koosolekutel teema, kuhu on kulunud valdade liitumiseks saadud raha ja piirkondadele lubatud investeeringud. See pole ainult Pihtla küsimus. “Oma” raha jälgi ajavad ka valla teised piirkonnad, kellest valjemat häält on teinud Valjala ja Salme.
Aga lisaks investeeringutele tõstatus Pihtlas küsimus, miks ei ole osavallal oma eelarvet, kuigi osavalla põhimääruse § 6 lg 5 sätestab, et osavallakogul on valla eelarve osana iseseisev eelarve oma ülesannete täitmiseks. Sarnase tõdemuseni jõudis oma viimasel istungil ka Leisi osavallakogu, mis tegi vallavalitsusele ettepaneku luua osavallakogudele oma eelarve. Leisi osavallakogu esimees Liina Saar nentis, et praegu pole osavallakogul raha isegi selleks, et pikemate istungite korral kohvi ja küpsiseid osta.
Pöide osavallakogu esimees Õnne Sööt ütles, et piirkondlikus vaates oleks kindlasti vaja eelarvest paremat ülevaadet. Tema sõnul tuleks valla eelarves Pöide piirkonna kulud ja tulud detailselt lahti kirjutada. “Et oleks mingisugunegi pilt, millised võimalused meil on,” lausus ta.
Lääne-Saare kogukonnakogu esimees Kaja Juulik märkis, et põhimääruse järgi peaks kogu käima koos kuus korda aastas, aga mullu toimus koosolekuid rohkem. Põhimääruse piirangu tõttu on aga “ületunnid” kogu liikmetele hüvitamata, mis pole tema hinnangul õiglane ja korda tuleks muuta.
Kihelkonna osavallakogu juht Karl Teär ütles, et esimese aasta põhjal võib öelda, et kogu seisukohtadega on arvestatud, olgu tegu siis teehoiukava või piirkondlike MTÜ-de toetamisega. “Ega meie ju teid ehitama ei hakka, hanked viib läbi ikka suur vald,” lausus ta.
Salme osavallakogu esimees Andrus Raun möönis, et põhimääruse punkt, kus on juttu osavallakogu eelarvest, vajab reaalset sisustamist. “Kas see on mõeldud ainult istungil käimise eest hüvitise maksmiseks või on see midagi muud. Kui valla eelarve üheteistkümneks jupiks lüüa, siis tekib küsimus, mis edasi? Anname koolid ka osavaldadele tagasi? See on kivi, mis hakkab veerema ja kuhu ta jõuab, ei tea,”“ nentis ta.
Saaremaa vallavalitsuse tugiteenuste osakonna juhataja Alo Heinsalu selgituse järgi näeb osavallakogu põhimäärus ette osavallakogule eelarvelised vahendid oma ülesannete täitmiseks, milleks on osavallakogu tegutsemiskulud. “Seega ei ole võimalik eelarves ette näha teistsugust ülesehitust ega osavallakogule enam eelarvelisi vahendeid,” märkis ta.
KOMMENTAAR: Madis Kallas
Saaremaa vallavanem
Osavallakogude rahastamise põhimõtted on paika pandud Saaremaa omavalitsuste ühinemislepinguga. Selles nähakse osavallakogudele ette eelarvelisi vahendeid oma ülesannete täitmiseks, milleks on tegutsemiskulud. Osavaldade põhimäärustes on see kirjas järgmises sõnastuses: “Osavallakogul on valla eelarve osana iseseisev eelarve oma ülesannete täitmiseks.”
Kindlasti on osavallakogude soovi korral võimalik ühinemislepingut ka täiendada või muuta, aga esmalt tuleb selgeks rääkida, mida Leisi osavallakogu silmas peab. Mis puudutab osavallakogude ja kogukonnakogu rolli, siis ennekõike seisneb see kaasamisprotsessis. Arutatakse valitsuse eelnõusid ja kogude protokollid tulevad vallavalitsusele ka täitmiseks.
Osavallakogud ja kogukonnakogu on väga aktiivsed ning näiteks tuleval nädalal oodatakse vallavalitsuse esindajaid seitsmele osavallakogu koosolekule. 12. veebruaril toimub ka kogude juhtide ümarlaud.
Kogude tööks vajalikud ressursid tuleb kindlasti üle vaadata ja kaardistada. Mis puutub Leisi teenuskeskuse juhti, siis teenuskeskuse tööd juhib praegu Saaremaa Halduse peaspetsialist Jaak Grepp, kes on nimetatud ka teenuskeskuse juhi kohusetäitjaks. Seda, kuidas antud lahendus tööle hakkab, näitab lähitulevik ning vajadusel saame selle teema juurde alati tagasi tulla.