/nginx/o/2019/02/07/12126858t1h9c45.jpg)
LAPSED: Raviva toimega koer, muusika ja kunst
/nginx/o/2020/07/28/13236922t1h12ed.jpg)
8. veebruar 2019, 02:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mõiste “teraapia” seostub sageli millegi kliinilisega ning võib tekitada tunde, et teraapiasse minekuks peab inimesel olema mõni tõsisem probleem. Tegelikult on laste probleemide lahendamiseks mitmeid toredaid võimalusi, millel kõigil on sügav teraapiline mõju.
Lugemiskoer Mia ravib mitmel tasandil
Kahel laupäeval kuus võtab Kuressaares Saare maakonna keskraamatukogu teise korruse lastenurgas koha sisse Eesti abi- ja teraapiakoerte ühingu vabatahtliku töö tiim – koerajuht Ly Saar ja tema ustav kaaslane, Alaska malamuut Mia. Lahkete silmade ja rahuliku loomuga ning põhjaliku koolituse läbinud Mia tegutseb juba neljandat hooaega lugemiskoera rollis.
Keskraamatukogu lasteosakonna juhataja Liilia Kõiv ütleb, et vahel toovad vanemad lapsed kohale ja keegi tegelikult ei teagi, mis neid täpselt ees ootab. “Mõtlevad, et lugemiskoer – mis veider nähtus see veel on?! Arvatakse, et ehk on mingi armas väike koerake, kellele saab toredasti ette lugeda, aga tegelikult on Mia ikka parajalt pirakas, mistõttu täidab ta teraapiakoerana kohe mitut eesmärki.”
Koerajuht Ly Saar räägib, et koerale ettelugemine on lapsele turvaline ja laps saab end vabaks lasta. Sageli võib lugemisoskust pärssida esinemishirm ja kartus vigu teha, ent Mialt pole hinnangute andmist karta. Saar lisab, et ka tema laseb lapsel rahulikult lugeda ning vajadusel vaid veidi suunab: “Mina ega keegi teine kõrval ei tänita. Kui näiteks read lähevad puhta sassi, siis panen näpu vaikselt raamatus õigele kohale, küll siis jutt uuesti jooksma hakkab.”
Et last lugemisega kaasnenud pingest vabastada, on aja sisse arvestatud ka koeraga mängimise aeg. “Mia tunneb väga hästi kella. Ta teab täpselt, kui 15 minutit möödas on – hakkab nihelema ja trikitama,” lausub Ly Saar. Räägib, et vahel on lastel suurt koera nähes täielik blokk ees ja nad ei tahagi esimesel korral teha muud kui kiiresti ära lugeda ja jalga lasta. “Teisel korral teeb juba ehk pai. Kolmandal korral viskab juba Miale palli. See on üldjuhul reegel, et kolmandal korral jää murdub ja lapse hirmud hakkavad taanduma,” teab Saar.
Ta räägib, et kord tulid nende juurde kaksikud, kes koeri hirmsasti pelgasid. Pärast paari seanssi tulnud nende vanaema lausa lugemisele kaasa, et seda imet oma silmaga näha.
“Lugemisega on lastel ikka vahel tagasilööke, aga palju sõltub väikestest asjadest. Näiteks kasvõi see, kui laupäeval on kohtumisele suure kiiruga kohale tuldud, mõjutab ja pärsib lapse selle päeva sooritust,” selgitab Mia perenaine. “Üks laps püüdis kord sõna kokku veerida ning kui see tal siis õnnestus, ütles ta sõna “kass” nii suure rõhuga, et koer kargas õhinal püsti ja vaatas aknast välja – kass? Raamatukogus? Õues? Kui sai aru, et tegemist oli valehäirega, pani end uuesti pikali.”
Ly Saare sõnul võib lastel alatasa täheldada tublisid edasiminekuid, olgu siis lugemisoskuse lihvimise osas või esinemis- ja koerahirmu ületamise mõttes. Miale ettelugemiseks saab aja broneerida meiliaadressil liilia.koiv@kuressaare.ee või telefonitsi 45 20 728.
Muusikateraapia sobib beebieast alates
Kerli Remmelgas on Kuressaare Perekodu rehabilitatsioonimeeskonna eripedagoog ning Kallemäe kooli Kuressaare filiaalis toimetuleku ja hooldusõppe õpilaste muusika- ja rütmikaõpetaja, kes kasutab oma töös muusikateraapia tehnikaid.
Remmelga sõnul kuulub muusikateraapia psühhoteraapia valdkonda ja seda rakendatakse näiteks erivajadustega inimeste meeleoluhäirete, ärevushäirete, posttraumaatiliste stressihäirete, sõltuvusprobleemide, söömishäirete korral – kasutusvõimalusi on palju ning sobib see inimestele sünnist surmani.
“Teraapia mõju oleneb kliendist, tema perekonna toetusest, tugiteenustest, kliendi taustast ja diagnoosist. Laste puhul on oluline varane sekkumine, sest väikeste laste mahajäämus pole veel nii suur, aga häid tulemusi saavutab ka töös noortega,” räägib Remmelgas. Ta lisab, et muusikateraapiaga on koostöös lapsevanemate ja spetsialistidega võimalik saavutada positiivseid tulemusi näiteks kõne puudumise, tähelepanu- ja keskendumisvõimega seotud probleemide, agressiivsuse ja kogeluse korral.
“Alati on rõõmustav näha, kui laps hakkab tänu spetsiaalsetele lauludele ja tehnikatele rohkem sõnu ütlema. Või väikelaps, kes ei kontakteeru maailmaga, võtab läbi helilise maailma ja pillimängu ühtäkki kontakti,” ütleb muusikaterapeut, kelle sõnul on muusika olenemata inimesest ja probleemidest alati võimeline kõnetama ja meisse omamoodi jälje jätma.
Ta toob näiteks juhtumi, kus väikelapse ajus oli palju kahjustuskoldeid ja abi sai laps neuroloogiliste muusikateraapia tehnikate rakendamisest. See oli eriline juhtum, sest lapse arengus tekkis positiivne edasiminek olenemata kliinilisest pildist. Remmelga sõnul hakkavad paljud ajukahjustusega lapsed enne laulma kui rääkima ning tihti võib juhtuda, et laps küll ei räägi, aga ümiseb õiget viisi või osutab õigele pildile.
Muusikateraapia võimaldab väljendada oma tundeid läbi muusika ja loovtegevuse, näiteks pillimängu ja joonistamise. See on turvaline keskkond, kus toimib kliendi koostöö terapeudiga.
“Terapeut kogeb kliendi tundeid ja peegeldab neid, mis võimaldab inimesel läbi muusika, pillimängu või loodud kunstiteose vaadata iseendasse, teha muudatus või siis aktsepteerida oma seisukorda. Nii liigutakse koos teraapia eesmärgi poole,” selgitab Remmelgas, kes laseb mängida erinevaid rütmi- ja viisipille ning seeläbi kliendil oma meeleolu väljendada.
Ta rõhutab, et iga pilliga on võimalik oma meeleolu väljendada ning teraapiasse tulles ei ole olulised pillimänguoskused.
“Kui muusikat kuulata, aktiveeruvad kõik aju piirkonnad. Sama efekt on ka ise pilli mängimisel. Meelepärase muusika kuulamisel toodab aju paremini dopamiini, mis on heaolu- ja õnnehormoon. Muusika aitab meil meeleolu muuta, rahuneda. Rahustavat muusikat kuulates aeglustuvad hingamise rütm ja pulss, vererõhk alaneb, lihased lõdvestuvad,” räägib Kerli Remmelgas.
Laulmise tervendav mõju seisneb selles, et hingatakse väljapoole, vabanetakse sisemistest pingetest ja ollakse muusikas sees. “Kui inimesed on pinges, nad peaaegu ei hingagi. Sageli kipuvad pinged kogunema kurgu piirkonda – häält tekitades ja lauldes saame nendest pingetest vabamaks,” seletab Remmelgas.
Ta paneb lapsevanematele südamele, et eriti väikeste beebide puhul on kiirelt arenevas digimaailmas oluline pöörata oma lapsele tähelepanu ning õpetada talle maharahunemiseks ja koostegevuseks mõni tore eakohane laul.
Visuaalkunsti- teraapia aitab sõnatult suhelda
Visuaalkunstiterapeudi, psühholoogi ja koolitaja Sirje Pree sõnul tuleb kunstiteraapia appi sageli siis, kui psühhoteraapiale omasest verbaalsest väljendusest kas ei piisa või selles ei ole võimalik segavaid tundeid, mõtteid, seisundit väljendada.
“Alati ei saagi oma mõtteid sõnade abil kõige paremini edasi anda. Kui tunne on keeruline ja ebamäärane, ei leia selle kirjeldamiseks ka sõnu,” tõdeb Pree.
Kunstiteraapia alla kuuluvad visuaalkunstiteraapia, muusikateraapia, draamateraapia ning tantsu- ja liikumisteraapia. Sirje Pree on spetsialiseerunud visuaalkunstiteraapiale, mille abil pääseb sümbolite keelt kasutades, st mittesõnalisel moel ligi oma sisemaailmale. Kunstile omaseid vahendeid kasutades saab väljendada sõnades väljendamatut, ennast avastada.
Kunstiteraapia sobib nii lastele kui ka täiskasvanutele. Täiskasvanud kliendid leiavad kunstiteraapia kaudu oma sisemise tasakaalu, täiendavaid ressursse, lahendusi (sise-) probleemidele. Tänapäeva lastel on Pree sõnul sageli negatiivset stressi, mis on seotud suhete ja sotsiaalse arenguga.
“Vahel tuleb teraapiasse laps, kes üritab olla igati tubli ja teha kõike korralikult, n-ö õigesti. Kui teda ergutada ja anda mõista, et igat moodi võib teha, näiteks võid vabalt veel värvi juurde panna, tõmmata suure pintsliga üle paberi nii, nagu tahad – teha seda, mida täpselt soovid, hakkavad ta müürid pragunema,” räägib Sirje Pree. “Ta mõistab, et siin pole piiranguid, ning selline protsess vabastab pingeid, vallandab loovuse. Peagi istub ta võib-olla värvide meres, hoog sees ning mängib julgelt pintsli ja värvidega. Ta tunneb end palju vabamalt teadmises, et ta võibki seda teha. Ei pea muretsema, et maha jääb meeletu segadus, koristamine on n-ö hinna sisse arvestatud,” naerab Pree.
Kunstiteraapiaga tegelemisel pole vanusepiirangut ega vajadust eelneva kunstikogemuse järgi. “Ma ütlen mõnikord, et eelnev kunstialane kogemus on pigem piiranguks,” nendib kunstiterapeut. “Meil kasutuses olevad materjalid on sellised, mida näeme ja saame katsuda, ning klient saab ise valida, mida ja millega ta teeb.”
Pealtnäha lihtsal, kuid läbimõeldud ja teaduspõhise taustaga tegevusel on aga psühhoteraapiline mõju. Kunstiteraapias käivituvad psühholoogilised protsessid, st ka närvisüsteemi toimimist mõjutavad keemilised protsessid. Teraapia käigus ettevõetud tegevuse lõpptulemus ei ole eriti tähtis, oluline on just protsess ise, mis võimaldab inimesel avastada oma teadvustamata mina, avastada ennast ja oma suhtevõrgustikku, tuvastada ja näha probleeme teistmoodi ning sellega luua eeldused muutuseks ehk paranemiseks.
Käesoleval aastal laiendab kohalik omavalitsus Sirje Pree sõnul oma teenuste nimekirja ja on sinna lisanud ka kunstiteraapia, mis tähendab, et kunstiterapeudi juurde võib pääseda teatud tingimustel ka kohaliku omavalitsuse kaudu.
Praegu kunstiteraapia grupp veel ei tegutse, kuid minna võib individuaalsele seansile. Huvilistel tasub uurida täpsemalt meilitsi aadressil sirje.pree@gmail.com. Rohkem teavet kunstiteraapiate kohta leiab aadressil
.