Bibliograaf Mai Paju 48 aastat laste ja raamatute keskel

LILLED KOLLEEGIDELT: Juubelisünnipäeval võttis Mai Paju oma tööruumis kolleegidelt vastu õnnitlusi ja lilli.

FOTO: Maanus Masing/Saarte Hääl

Esmaspäeval oma ümmargust sünnipäeva tähistanud Saare maakonna keskraamatukogu lasteosakonna lugemissaali bibliograaf Mai Paju on lasteraamatukogus ja keskraamatukogu lasteosakonnas töötanud 48 aastat.

Kui Viljandi kultuurharidustöökooli praktikandiaeg lisada, võib öelda, et Mai on üks staažikamaid raamatukoguhoidjaid maakonnas. Tegelikult on nooruslikul naisel tööstaaži koguni 51 aastat, sellest kolm on ta ametis olnud dispetšerina Saare KEK-is.

“Bibliograafiks läksin õppima ennekõike sellepärast, et juba lapsena meeldis mulle lugeda ja kodus raamatukoguhoidjat mängida. Kodus oli mul väga palju lasteraamatuid. Need on siiani alles. Küllap aitas minu lugemishuvi suunata ka õpetajaametit pidanud ema,” räägib staažikas raamatukoguhoidja.

Nagu öö ja päev

Raamatukogutöötajana teab Mai, et enamik vanu lasteraamatuid on taas väikeste lugejate laual, nüüd aga kordustrükina. “Minul on aga esmatrükid kõik olemas. Neid on lugenud minu tütar ja lapselapsedki,” toonitab ta.

Oma tööelu kodulinnas alustas toonane Mai Truu vana bussijaama juures olevas hoones. Praegu tuntakse seda maja Kapteni kõrtsina. Praktikandiaeg möödus tal aga Laimjala raamatukogus (1966) ja Kuressaare raekojas (1967), kus linna raamatukogu tollal asus.

Raekojast koliti raamatukogu Tolli tänavale endise kino ruumidesse. 17 aastat tagasi sai keskraamatukogu avarad ruumid kultuurikeskuses.

Mai Paju sõnul on praegune asukoht ideaalne ning ruumid ja sisustus nüüdisaegsed. Lasteosakonna lugemissaalis on pisikeste külastajate jaoks omaette muinasjututuba, kus kõige väiksemad saavad ka mänguasjadega mängida.

Lasteosakonna juhataja Liilia Kõiv ja bibliograaf Mai Paju on aastaid lapsi ja nende vanemaid rõõmustanud teemakohaste näituste korraldamisega. Praegu saavad külastajad imetleda Barbie-nukke.

Kui Mai pärast kultuurikooli lõpetamist tööle tuli, oli lasteraamatukogus lugemissaal ja laenutamisruum. Kui vana maja praegusega võrrelda, saab nende kohta öelda: nagu öö ja päev.

“Lugemishuvi on lastel alati olnud. 1968. aastal hakkasin raamatukogus  juhendama ka laste raamatusõprade ringi. Nendest lastest on ammugi 

täisealised inimesed saanud. Paljudega neist oleme siiani head tuttavad. Nüüd käivad tollased lugejad meie majas juba oma lastega,” räägib Mai.

Õppetöö raskusest ja pingest Viljandi kultuurikoolis annab tunnistust see, et ligi pooled alustanuist ei suutnud lõpuni vastu pidada. Mai suutis. Oma trumbiks peab ta kohusetunnet ja eesmärgiselgust. Õppimine talle raskusi ei valmistanud.

“Mitte kusagile mujale, ainult Saaremaale,” toonitas diplomeeritud bibliograaf kooli lõpetamisel oma soovi suunamiskomisjonile.

Sellega arvestati. Kodulinnas võeti noor spetsialist hästi vastu. Tunnustavalt räägib Mai oma töö- ja kursusekaaslastest. Traditsioonilistel kooli- (lennu-)  kokkutulekutel on ta alati osalenud. Järjekordne kokkusaamine Viljandis terendab tal ees juulikuu lõpus.

Pinget just parasjagu

Kuigi Mai võiks teenitult pensionipõlve pidada, ei malda ta kodus istuda.

“Mulle väga meeldib see töö. Väikeste lastega on nii mõnus tegeleda. Korraldame neile muinasjutuhommikuid, koolivaheajal meisterdasime paberist igasuguseid asjakesi. Kõige selle ettevalmistamine, korraldamine pakub parasjagu pinget ja kui lapsed sellest rõõmu tunnevad, siis oled ka ise endaga rahul,” toob Mai töö plussid esile.

Veel kiidab ta kaasaaitajaid. Koolivaheajal oli raamatukoguhoidjail abiks endine lasteaiaõpetaja Merike Meriloo, kes kostümeeritult lastega laulis, mängis ja tantsis.

Mai hobi on fotograafia. Tema pilte on avaldanud ka Saarte Hääl. 2008. aastal eksponeeriti tema pilte Kuressaarest ka fotonäitusel. Oma sünnipäeva eel üllatas Mai aga sugulasi ja sõpru tema jaoks vahest erilise ettevõtmisega, kui võttis koos kaaslastega ette jalgrattamatka esivanemate radadel Suur-Randvere mail.

Tagasi üles