:format(webp)/nginx/o/2019/03/29/11905723t1hb202.jpg)
/nginx/o/2019/05/10/12153699t1h08df.jpg)
Riigile kuuluva Eesti Energia tegevjuhi Hando Sutteri loomakasvatusettevõtte hüljatud veisekari Vilsandi naabruses asuval laiul on seni pannud riigiametnikke kirjavahetust pidama, tegudeni pole veel jõutud.
Ametnikud mängivad Loonalaiu lehmakarjaga pingpongi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seaduse järgi on põllumajandusloomade eest hoolitsemine, sealhulgas karjatamispaika vedamine ja toomine omaniku kohustus. Aasta alguses teatas Sutterile kuuluva MTÜ Ökoabi juht Andreas Väli veterinaar- ja toiduametile (VET), et Loonalaiul neil loomi pole.
Veel mõni kuu varem oli jutt olnud teine. MTÜ leppis VTA-ga kokku, et toob loomad laiult ära hiljemalt tänavu aprilli keskpaigaks. Selle lubadusega pääseti VTA määratud sunniraha maksmisest.
Mitmekümnepealine Šoti veiste kari on aastaid laiul olles metsistunud. Omanikule on nendega tegelemine ebamõistlik kulu, lihtsam oli need PRIA registris kadunuks märkida. Jaanuarikuise kirjaga pesi MTÜ oma käed n-ö puhtaks.
Kiri kirja järel
Ökoabi teate järel on loomadega viie kuu jooksul tegelenud veterinaar- ja toiduamet, keskkonnaamet, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) ja Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). Omavahel on vahetatud kümneid kirju.
Jaanuaris tõmbas vetamet mängu ka Saaremaa vallavalitsuse, "kuna loomadel puudub teadaolevalt omanik ja vastutus on sellistel juhtudel kohalikul omavalitsusel". Nii selgitas veterinaar- ja toiduameti Saaremaa-Hiiumaa keskuse juhataja Jüri Lauter.
Saaremaa vallavalitsuse järelevalveteenistuse juhataja Karel Koovisk saatis kohe vastu kirja, milles ei rutanud sugugi valda loomade omanikuks tunnistama.
Koovisk viitas, et saarele viidud loomadel on kõrvas omanikule viitavad märgid.
"Juhul kui laiu peale viidud kõrvamärgistega veiste järglased on jäetud omaniku poolt märgistamata, siis kindlasti ei saa väita, et tegemist oleks koheselt omanikuta loomadega," lisas ta Saarte Häälele veebruari lõpul saadetud kommentaaris.
Saarte Hääle andmeil on laiul mitu korda käinud Raplamaa veisekasvataja Reimo Saks, uurimaks, kuidas ripakile jäetud kari Saaremaale tuua.
Probleem on selles, et Loonalaiu ja Atla poolsaare vahelisest mitmekilomeetrisest veelahkmest saaks neid üle ajada vaid mööda jääd. Metsikuid loomi saarel kokku ajada ja suvel pargastega Saaremaale vedada pole tema hinnangul reaalne.
Kõrvamärgid olemas
Rapla veisekasvatajal on õnnestunud saarel veiseid näha, pildistada ja filmida nii õhust kui ka maapinnalt. Sestap on teada, et mitmel on kõrvamärgid alles. Kuid loomad on karvased ja ühtegi numbrit salvestistelt välja ei loe.
"Droonipildid viitavad, et tõenäoliselt võime kohapeal kinni püüda loomi, kellel on numbrimärgid kõrvas," ütles Saarte Häälele VTA loomatervise ja -heaolu osakonna juhataja Harles Kaup. "Kui kas või ühel loomal on kõrvamärk olemas, saame nad siduda viimase omanikuga, kelleks on MTÜ Ökoabi, ja protsessiga vastavalt edasi minna."
Nädala keskel ütles Kaup Saarte Häälele, et praegune plaan on loomad laiul kinni püüda ja teha nende seas nii-öelda inventuuri. Selleks tööks on võetud hinnapakkumine eraisikult, kes ei ole veel vastanud. Inventuuri tulemusel selgub, kas loomad jäävad laiule või tuleb nad sealt ära tuua.
"Jätkuvalt kinnitan, et nad ei ole seal ohus, vaid laiu elutingimused on arvestades Šoti mägiveiste tõuomadusi neile sobilikud," kinnitas Kaup.
MTÜ-l Ökoabi on RMK-ga järgmise aastani kehtiv leping kahe Loonalaiu maatüki hooldamiseks. RMK looduskaitsespetsialist Ants Animägi selgitas, et tegemist on poolloodusliku kooslusega, mida lepingu järgi tuleb hooldada karjatamisega.
Ökoabi lõpetab lepingu
Just nende, kokku 9 hektari suuruste Luha ja Laiu kinnistute hooldamiseks Ökoabi toonane loomakasvatusjuht veised viimati 2015. aasta juunikuus laiule viis. Kuna Loonalaiul pole maaüksuste vahel aedu, võivad loomad seal vabalt liikuda. Aprillis tutvus Loonalaiu poollooduslike koosluste seisukorraga keskkonnaameti maahoolduse spetsialist Johannes Kõdar. Ta tuvastas, et koosluse seisund on hea. "Ülekarjatamist ja koosluse hävinemist ei tuvastatud," sõnas keskkonnaameti pressiesindaja Sille Ader.
Kuu aega tagasi teatas MTÜ Ökoabi tegevjuht Andreas Väli, et soovib lõpetada maatükkide rentimise seoses lõppenud tegevusega selles piirkonnas. Ants Animägi ütles, et 12. mail 2019 lõpetatakse leping ennetähtaegselt pretensioonideta.
RMK on mõlemad maatükid juba hooldajate leidmiseks välja pakkunud. RMK tingimuste kohaselt tuleb neid hooldada kas karjatamise või niitmise teel. Niitmistehnika laiule viimine pole mõistlik, sestap jääb üle vaid karjatamine.