HOBI: Must sinna auku ehk Piljardikuul õiges suunas

Alver Kivi
, Toimetaja
Copy
SIHIKUL: Raimond Vatko näitab Robert Keskülale, kuidas pall kindlasti auku saada.
SIHIKUL: Raimond Vatko näitab Robert Keskülale, kuidas pall kindlasti auku saada. Foto: Maanus Masing/Saarte Hääl

Piljard seostub enamikule pubi ja kõrtsiga, mänguga suitsuvines õlle ja viski kõrvale. Tänapäeval on sellest siiski saanud juba tõsine spordiala ja neid, kes ütlevad rohelise laua ääres “must sinna auku”, on ka Saaremaal üha enam.

“Piljard pubis ja õllega on iganenud arusaam, sest pubi- ja sportlik piljard on hoopis erinevad asjad,” räägib ala üks eestvedajaid Raimond Vatko. “Piljard on väga loogiline mäng, mis nõuab mõtlemist ja tehnilisi oskusi. Kui õige kehaasend on selge, tead, kuidas peab kätt hoidma ja kuidas sihtida, siis hakkab ka kuul õiges suunas liikuma.”

Lisaks sportlikule poolele täidab piljard ka sotsiaalset rolli, sest mängu ajal suheldakse ja tekib sõpruskond. Vähemtähtis pole seegi, et piljardimänguga saab alustada noorelt ja jätkata ka kõrges vanuses.

Raimond Vatko sõnul ei ole heal tasemel piljardi mängimiseks mingeid spetsiaalseid eeldusi vaja ja hakkama saavad lõpuks kõik, kui oma oskusi pidevalt arendavad. 

“Kui iganädalaselt treenida, siis kahe-kolme aastaga on võimalik juba mingi tase saavutada,” kinnitab ta. “Tuleb palju kuiva trenni teha ja peamiselt on see valge kuuli liigutamine. Mida paremini suudad seda positsioneerida, seda parem sa oled. Tähtis on, et iga järgnev löök oleks võimalikult lihtne. Augu tabavus võib küll hea olla, aga kui mul ei ole positsioonimängu, siis ei ole ma tasemel.”

Vatko lisab, et õige mängupilt tuleb piljardit mängides ning ajaga saad aru, mis on sinu tugevused ja nõrkused. “Võistluspinge all teed ikkagi neid lööke, milles tunned, et oled hea. Kui ma endas kahtlen, siis ma ründavaid lööke tegema ei lähe,” selgitab ta.

Arvutis või nutiseadmes võib tunduda, et piljard on lihtne spordiala, kuid seda see kindlasti ei ole. Piljardimänguga alustades tuleb endale kõigepealt põhialused selgeks teha ja on hea, kui saab kasutada juba kogenud mängija abi.

Hea mängija tugevused on distsipliin, keskendumisoskus ja -võime ning sportlase füüsiline vorm. Mängimisel tulevad kasuks teadmised matemaatikast ja füüsikast, kus on omal kohal loogika, ruumiline mõtlemine ja objektide liikumine. Kindlasti tuleb kasuks ka eelnev kogemus erinevatest pallimängudest ja geomeetriast.

“Mäng on väga strateegiline ja palju sõltub sellest, kas sa oled ründava või kaitsva stiiliga mängija,” märgib Raimond Vatko, lisades, et ründaja läheb alati igat kuuli auku lööma, kaitsja on see, kes püüab vajaliku kuuli oma kuuli taha peita, et vastasel oleks raske lüüa.

Vatko hinnangul võlub piljardis see, et iga mäng on alati uus, kuna kuulide asetus on laual kogu aeg erinev. Samas on olemas ka mänguilu ja pakub naudingut, kui kõik korralikult välja tuleb ja kuulid auku veerevad.

Piljard nagu male

Kuigi piljard on nagu male, kus on vaja oma tegevust pidevalt ette mõelda, tuleb siiski kogu töö teha ära laua ääres ja kuule korvi lüües. 

“Minu viimane kogemus oli Noortejaamas piljardit tutvustades, kui üks noormees astus juurde ja ütles, et ma oskan ka piljardit mängida,” räägib Raimond Vatko. “Kui uurisin, kus ta mänginud on, siis tuli välja, et telefonis. Aga piljard telefonis ja laua ääres on kaks hoopis erinevat asja. Sa võid ju telefonis mängu loogikat teada, aga see on ka kõik.”

Piljardist on saanud spordiala

Spordialana on piljardit Eestis mängitud aastakümneid ja praegu tegutsev Eesti piljardiliit loodi 1997. aastal. Algusaastail oli piljardi kui spordi populariseerimine siiski päris keeruline, sest jätkuvalt domineeris pubimentaliteet.

Tänaseks on aga tegu juba tõsise spordialaga, harrastajaid tuleb Eestis pidevalt juurde ja mängu tase tõuseb. Eestis mängitakse kolme erinevat piljardiliiki: Ameerika piljardit  (maailmas enim mängitud piljardiliik), snuukerit ja püramiidi (tuntud ka Vene piljardi nime all). Nendes kolmes liigis toimuvad ka regulaarselt võistlused ja parimad esindavad Eestit rahvusvahelistel tiitlivõistlustel. Eesti parimal piljardisportlasel Denis Grabel on ette näidata mitmeid maailma suurturniiride võite, samuti 2016. aasta MM-i viies koht ja 2018. aastal toimunud US Open´i viies koht. Hetkel paikneb Grabe piljardimaailma edetabelis lausa viiendal kohal.

Paika on pandud kindlad võistlusstandardid, mis määravad, kuidas käituda, mida tohib ja mida ei tohi teha ning milliseid riideid võistlustel kanda.

Võistluspiljardit mängitakse üheksa jala suurustel laudadel. Piljardis on kokku neli enim levinud ja kõige populaarsemat võistlusmängu: kaheksa palli, üheksa palli, kümne palli ning 14.1 formaat.

Eestis muutub piljard üha populaarsemaks, on mitu erineva tasemega liigat – Eesti meistriliiga, esiliiga ja noorteliiga. Aasta lõpus toimuvate Eesti meistrivõistluste parimatest pannakse kokku 7-liikmeline koondis, kes esindab Eestit Euroopa sarja (Euro-Tour) osavõistlustel.

Lisaks ainsale profitasemel mängijale Denis Grabele käib Euroopa sarja mängimas alaliidu esindaja Kristjan Kuusik, kellel on Saaremaa piljardispordi kohta öelda vaid häid sõnu: “Raimond Vatko eestvedamisel on Saaremaal toimunud erinevaid piljardikoolitusi, lisaks omab Vatko käesoleva aasta algusest ka Eesti olümpiakomitee EKR3 piljarditreeneri litsentsi. Kui igas maakonnas oleks vähemalt üks sama aktiivne piljardispordi edendaja, oleks Eesti piljardisport mõne aja pärast hoopis paremal järjel. Saaremaal liiguvad asjad piljardispordi vallas kindlasti õiges suunas!”

Raimond Vatko tõdeb, et spordialana on piljard siiski alarahastatud ja suur raha liigub snookeris. Tema sõnul harrastab enamik inimesi seda mängu siiski pigem ikka hobina ja vaba aja veetmise võimalusena.

Kuusik lisab omalt poolt, et piljardispordist on tõesti keeruline ennast ära elatada, mistõttu ei ole maailmas just eriti palju piljardisportlasi, kes muud peale piljardi mängimise tegema ei peagi. Arvatavasti jääb see arv kõikide alaliikide peale kokku umbes 5000 piljardisportlase kanti, mis ei olegi ehk nii väike arv, kuid võrreldes seda mõne teise spordialaga, jääb see siiski väikseks numbriks.

Ka Saaremaal on piljard tõusuteel. Lisaks Raimond Vatkole on aktiivsed sportlased Viljar Õunpuu, kes mängib noorteliiga/rahvaliiga ja esiliiga etappidel, Tõnu Ilves ja Rauno Rüütel, kes osalevad esiliiga ja meistriliiga etappidel, ning Toomas Leedu, kes veel võistlemas ei käi. Moodustamisel on ka Saaremaa piljardiklubi.

“Oleme Saaremaa valla esindajatega rääkinud, et korraldada piljardialaseid teabepäevi, millega tahame tõsta huviliste teadlikkust, sest reegleid siiski päris täpselt ei teata,” ütleb Raimond Vatko.

Saaremaal on mänguvõimalusi ja piljardilaudu viimasel ajal juurde tulnud. Lisaks Rüütli spaale saab mängida Nasval, Meri spaahotellis, Kuressaare noortekeskuses ja Aste klubis. Koostöös Orissaare ja Tornimäe noortekeskustega tulevad lauad ka sinna.

Noortel mängu vastu suur huvi

Iga spordiala vundamendiks on kindlasti toimiv töö noortega ja Raimond Vatko on alustanud juba järelkasvu treenimisega. “Kui vanemad otsivad oma lapsele sportlikku tegevust, siis ei pea see alati olema jalgpalli- või võrkpallitrenn ning miks mitte proovida siin piljardit,” pakub ta välja alternatiivi noorte hulgas populaarsetele aladele.

“Olen olnud ametikoolis aasta aega õpetaja ja pedagoogika ei ole minu jaoks võõras. Peamine eesmärk on saada lapsed arvutist ja nutitelefonidest eemale. Tahaks pakkuda neile alternatiivi, sest piljard on spordiala, mis distsiplineerib,” lausub ta.

Vatko räägib, et kui noori vaadata, siis esimesel aastal erilisi tulemusi veel ole, aeg kulub erinevate tehniliste nüansside õppimisele. Esmalt on vaja paika saada löögitehnika ja kehahoiak, mis peab olema iga löögi korral absoluutselt täpselt sama, ning sealt edasi peab toimuma areng. Kui see on saavutatud, siis on võimalik edasi minna. “Aga üldiselt ei ole vahet, kui vanalt hakkad piljardit õppima,” tõdeb ta.

Piljardi treeninggrupid vanuses 8–13 aastat tegutsevad Rüütli spaas ja Muhus Liival. Raimond Vatko sõnul tehakse trennis palju praktilisi harjutusi, räägitakse erinevatest löögitehnikatest, mängitakse piljardit ja korraldatakse erinevaid võistlusi. “Kokkuvõttes on eesmärgiks ikkagi kasvatada noortes huvi piljardimängu vastu, tutvuda reeglitega ja pakkuda vaheldust,” märgib Raimond Vatko.

Laps, kes tuleb trenni,  ei pea endale varustust soetama, aga võib seda teha. Tavaliselt on mängukomplektis üks kii ja kott, kui mängid aga juba tõsisemalt, siis on vaja lahtilöögi-, hüppe- ja mängukiid ning tavaline hind jääb alla 500 euro, profivarustus maksab aga 1000 ja 2000 euro vahel.

Piljard on sportlik ja soliidne meelelahutus

Maailma ohutuimaks spordialaks peetav piljard on sportmäng, milles kiidega lüües veeretatakse kuule piiretega laua külgedel ja nurkadel seisvatesse aukudesse. Piljardit mängitakse mitmel viisil, erinevate reeglite ja varustusega.

Populaarsemad alad on Ameerika piljard, snuuker, püramiid ja karambool. Piljardile lähedaste alade hulka kuulub näiteks koroona.Piljardimängimine sobib väga erineva vanuse ja tasemega huvilistele ning mängureegleid on erinevaid. Erilist ettevalmistust piljard ei nõua, vaja on vaid mängusoovi ning kogemused kogunevad iga löögiga. Piljardi esimesi versioone mängiti juba 15. sajandil. Seda sportmängu on harrastanud kuningad, presidendid, leedid ja härrasmehed ning piljardit mainis oma kirjutistes ka Shakespeare. Aja jooksul on muutunud reeglid, mängulauad ja ala populaarsus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles