Prügimajandus kui lapitud püksitagumik

Foto on illustratiivne.

FOTO: www.pexels.com

“Kogu prügimajandusega seotut jälgides on mulle jäänud mulje, et prügikäitlejad on vallaametnikele nii tugevasti selga istunud, et viimased ei näe sealt alt enam välja ega saa adekvaatseid otsuseid vastu võtta,” kirjutab kuressaarlane Helmut Sääsk.

Kaupluse juures on seitse konteinerit  kleebistega “Metall-, plast-, klaas-, kartong- ja muu pakend”. Ja loomulikult hoiatused, sealhulgas see, et konteineri kõrvale ei tohi jäätmekotti panna. Mida teeb aga eesrindliku mõtlemisega inimene, kui ta on tulnud kaugemalt, tahab anda oma jäätmed taaskäitlusse, ent konteiner on täis? Ta paneb oma jäätmekoti ikkagi sinna, sest arvab, et ka käitleja on huvitatud käitlusmaterjali kättesaamisest.

FOTO: Erakogu

Nii talitab ta küll vastupidiselt sildil kirjutatule, aga maalt tulnud inimene ei tea ka muud kohta, kuhu pakendid viia. Kas siis käitlejal on raske need üles korjata? Paistab, et on.

Konteinereid tühjendatakse üks kord nädalas. Võiks aga tihemini. Mis mind kirjutama sundis, oli 21. mail oma elutoaaknast nähtu, kui olin tunnistajaks Mini-Rimi juures paiknevate konteinerite tühjendamisele. Kui kott on jäänud “sisestusavasse” kinni ja konteinerist väljapoole rippuma, oleks ju loogiline, et see võetakse sealt ära ja pannakse veokisse. Ometi tõstis prügifirma töötaja, valge särgiga noormees jäätmekonteineri koos selle küljes rippuva prügikotiga rahumeeli tänavale tagasi. Ilmselt ei kuulunud selle koti äravõtmine tema tööülesannete hulka. Seesama kott rippus konteineri küljes ka järgmisel päeval, 22. mail.

Kes kontrollib?

Miks ma seda kirjutan – sellepärast, et küsida: kas keegi vallaametnikest on kontrollinud ja jälginud autosid, et need veokid ikka viivad siit kokkukogutud pakendid üleriigilisse kogumispunkti? Kas ei lähe need kusagil mujal ühte suurde kuhilasse koos muu prügiga? Praamil olen näinud küll veokeid, mis viivad olmeprügi Paikusele, aga kordagi ei ole ma näinud pakendikonteinerite sisu vedavaid autosid. Võib-olla sorteeritakse pakendijäätmed Saaremaal ning viiakse need juba sorteerituna ja kokkupressituna mandrile teise transpordiga? Keegi vallaametnikest võiks saareelanikke ka neis küsimustes valgustada.

Elan Aia tänava ja Kihelkonna maantee nurkmajas, kus on üle 60 korteri. Olen siin elanud üle 25 aasta ja selle ajaga on “prügikorraldus” muutunud umbes kümnel korral, kui mitte rohkem. Kahjuks aga mitte paremaks. Kogu aeg kirjutatakse elanikele ette kõikvõimalikke nõudeid, nagu oleksime prügikäitlusfirmadesse tööle võetud. Korteriühistu esimehe e-meilile saabub küllalt tihti pilte selle kohta, et prügikonteineris on midagi valesti, ja ähvardus suurendada tasu meie ühistu konteinerite tühjendamise eest. Kas see pildisaatja on teinud kindlaks, et vale prügi on pannud konteinerisse meie ühistu elanik? Kes annab õiguse alusetult süüdistada meid, ühistu elanikke?

Ei möödu kuud, kui ma oma rõdult ei näeks, et Aia tänavalt tagurdab meie prügikonteinerite juurde võõras auto (oma ühistu inimeste autosid ma tean), selle juht vabaneb kiiresti oma prügikottidest ja teeb minekut. Varsti aga saab ühistu esimees pildid. Pakendikonteiner pandi lukku, aga kuna sisestamiseks olev ava on väike, on selle sisestusava tihti ummistunud, kolmandik konteinerist aga tühi.

Inimene võtab oma pakendid kaasa, et pärast nende äraviskamist näiteks poodi minna. Kui ta neid konteinerisse panna ei saa, viskab ta sorteeritud jäätmed olmeprügisse. Loogiline – poodi ta oma pakendikotiga edasi minna ei saa.

Veel üks väike probleem.  Pakendite, õigemini plastikjäätmete sekundaarne kasutus peaks aasta-aastalt tõusma. Plastikust valmistatud mänguasja või tarbeeset, millest saaks taaskasutusse sadu kordi rohkem väärtuslikku plasti kui plastkarbist, pakendikonteinerisse panna ei sobi. Kuhu see rändab – olmeprügisse ja sealt põletusahju. Võiks aga minna taaskasutusse. Miks mitte panna üles suured plastiku kogumise konteinerid?

Teine nn tasuta konteiner kannab silti “Papp ja paberpakend”. Kuhu ma panen aga vanapaberi? Kuigi tean, et vanapaber ei ole paberpakend, tunnistan ausalt, et panen selle siiski sinna konteinerisse, kuhu siis veel?

Vallaametnik kirjutab ette, et vanapaber tuleb viia Kudjape jäätmejaama? Minu trepikojas on neli elanikku, kellel ei ole autot, et oma vanapaber Kudjapele viia. Kas proua Koppel ütleb, kes nende inimeste vanapaberi ära viib? Miks kirjutab vallaametnik inimestele ette, et neil peab auto olema probleemi lahendamiseks, mille lahendaja peab hoopis olema vald?

Teen ettepaneku: kuna üle poole äravisatavast vanapaberist moodustab paberpraht, mida Omniva meie postkastidesse topib, võiks see riigifirma panna vähemalt paljude korteritega majade trepikodadesse selle paberprahi jaoks konteinerid, mille tühjendamine oleks Omniva aukohus.

Aitab lappimisest!

Kõik ei ole nii lihtne ka olmeprügiga. Meie ühistu jaoks on konteiner “Olmeprügi”. Lihtne. Kõrval asuval korteriühistul on veel eraldi ka “Segaolmeprügi”. Kus juures piltkleebised on täiesti erinevad. Nende ühistu elanik võib vana kingapaari visata segaolmeprügi konteinerisse, meie oma olmeprügikonteinerisse aga mitte. Naljakas ju?

Prügimajanduse “pükstetagumik” on nii lipitud-lapitud, et tervet kohta enam ei paista. Ehk aitaks lappimisest ja ostaks uued püksid? Ehk siis vaataks korra prügimajandust uue pilguga, nagu oleks tegemist täiesti uue asjaga, mis lahendamist vajab. Olukorra lahendus peaks ikkagi olema selline, et valla-

ametnik ütleb, mida ja kuidas teha, ning prügikäitleja, kui ta tahab saada lepingut, teeb täpselt nii, nagu talle öeldakse. Mitte vastupidi, nagu praegu.

Teine loogiline lahendus: kõik Saaremaa valla elanikud maksavad prügimaksu, olgu see siis 2–3 eurot leibkonna kohta, ja siis on tõepoolest ükskõik, kuhu prügi paned. Vahest oleks mõttekas kokku kutsuda ümarlaud ja asja arutada. Olen valmis praeguse korralduse pooldajatele oponendiks tulema. Ümarlaua moto võiks olla: “Saaremaa valla elanik ei ole jäätmekäitlusfirma töötaja!”

Tagasi üles