Pärandkoosluste kaitse ühing soovitab uues maaelu arengukavas võtta hooldustoetuste maksmisel kasutusele süsteem, mis arvestab lisaks tegevuspõhistele nõuetele ka hooldamise tulemusena säilitatava või suurendatava elurikkuse osakaalu.
Niiduhooldustasu peaks arvestama ka kvaliteeti
8. juuni 2019, 00:03
Ettepaneku kohaselt võiks toetuste süsteem olla kahetasandiline, millest esimene sarnaneb praegusega, kus nõuetekohane töö tasustatakse kindla ühikumäära alusel. Teine tasand peab senisest enam arvestama hooldustegevusega soodustatava elurikkuse taset või määra konkreetsel niidukooslusel.
Teise tasandi väljatöötamiseks on mitmeid võimalusi alates olemasolevast liigikaitseliselt väärtuslike rannaalade täiendavast toetusest, kus lisatoetust saab taotleda teatud ohustatud liikide püsimist soodustavatele rannaaladele. Analoogselt võib toimida ka niidukoosluse puhul, mille osas on teadlased leidnud, et need on eriti ohustatud (puisniidud ja loopealsed või soostunud niidud).
Täiendava toetusega tasustatavad võivad olla teatud kindlad tegevused (näiteks traditsioonilised töövõtted, nagu käsitsi heinategu puisniitudel või soostunud niitudel; segakarjatamine loopealsetel), mis toetavad elurikkuse säilimist või soodustavad hooldatava PLK laienemist majanduslikult väheatraktiivsetele, seni veel hooldusest väljas olevatele aladele.
Teine võimalus on täiendava toetuse saamine seoses hooldatava ala suurusega eeldusel, et väiksemate alade majandamine on kulukam, aga need alad on olulised sidususe tagamisel erinevate niidumassiivide vahel.
Kolmas võimalus on läheneda alapõhiselt ja valida inventuuriandmete põhjal välja need konkreetsed alad, mis on suurema tähtsusega kas suurema liigirikkuse või sidususe säilimise seisukohast ning maksta nende hooldamise eest lisaks baastoetusele täiendavat väärtustepõhist toetust.