/nginx/o/2019/02/12/11782938t1hbfe4.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/06/07/12239153t1h1287.jpg)
30 aastat maasikaid kasvatanud Turja küla mees Kalev Kuris (81) seisis selle nädala hakul õiterikka maasikapõllu ääres mureliku näoga, küsides, kas tasubki enam maasikaid kasvatada.
Kas Kreeka maasikad jäävadki turuliidriks?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ta nendib, et Kreekast imporditud ilusad suured punased marjad tõmbavad ostjate pilke nii kauplustes kui ka turgude müügilettidel. Kuris on truuks jäänud “Polkale”, mille mari on maitsev, kuid suuruselt keskmine. “Kreeka maasikad on pilkupüüdvamad,” rääkis Kuris.
Staažikas maasikakasvataja imestab, kuidas Kreekast toodud maasikad pärast pikka teekonda ikka veel värsked välja näevad. “Mina oma põllule mineraalväetist ei pane. Maasikaid pritsin võilillelahusega. See on väetiseks ja peletab ka kahjurid eemale, seega ökotoodang,” selgitas eakas põllumees.
Mahepõllundust viljeledes on Kuris maasikataimede vahele kasvama pannud küüslaugud. “Need on kahjurite tõrjeks. Kaks-kolm aastat olen katsetanud ja sellest on kasu. Küüslaugu lõhn peletab kahjurid maasikmarjadest eemale. Tänavu panin võilillelahuse sekka ka küüslaugulehti. Kui maasikaid pritsisin, pagesid putukad metsa,” rääkis Kuris.
Jaanipäevaks loodab Turja küla maasikakasvataja oma põllult esimesed punased marjad korjata. Soojade ilmade püsimisel valmivad marjad kiiremini.
Kurise sõnul näeme lisaks Kreeka maasikatele Eestimaa turulettidel peatselt veel Hispaaniast ja Poolast sissetoodud marju.
Maaelu edendamise sihtasutuse nõuandeteenistuse konsulent, oma talus maasikaid kasvatav Veeve Kaasik on veendunud, et saaremaisel maasikal on turgu.
“Kuigi meil kasvatatavad sordid jäävad suuruselt mujalt sissetoodud marjadele alla, on Eesti maasikad maitseomadustelt palju paremad. Ka Saaremaa maasikakasvatajad on katsetanud uute suuremarjaliste sortidega. Nad on rahule jäänud, marjad on maitsvad ja suured,” andis Kaasik teada.
Saare maakonna üks edukamaid noori maasikakasvatajaid Taavi Põld ütles, et ostjad peavad oluliseks, et saaks lastele või kogu perele maiustamiseks viia värskeid, otse põllult korjatud maasikaid.
“Tegelikult mõtlen igal hommikul, kas leian korjatud maasikatele ostjaid. Seni olen leidnud või on inimesed mind leidnud. Saaremaa maasikad on tõesti head. Saaki prognoosides võin öelda, et tuleb sama hea maasika-aasta, kui oli mullu,” arvas Taavi Põld.
Vabakaubandus ja ebaaus konkurents
Saarte koostöökogu juhtinud ning seal nõustaja ja projektijuhi rollis olnud nüüdne ettevõtja Ahti Kuris arvas, et kohalikel maasikakasvatajatel turgu ikkagi jagub.
“Euroopas on kaupadel vaba liikumine. Teadagi on Euroopas palju erinevaid toetusskeeme ja dotatsioone. Ühes riigis on need soosivamad kui teises.
Võrreldes vanade Euroopa riikidega on Eestis toetused väiksemad. Selles mõttes ei pruugi konkurents aus olla.
Lootusetu olukord siiski ei ole. Inimeste teadlikkus on tõusnud. Rohkem tahetakse mahetoodangut. Paratamatult on selle omahind kallim ja sellest tulenevalt ka müügihind,” arutles Ahti Kuris.