/nginx/o/2019/06/10/12249465t1h3de3.jpg)
“Baaride majandustegevuse ning avaliku korra häirimise ja muude õigusrikkumiste vahel on kesklinna piirkonnas selge seos,” leiavad Meelis Juhandi ja Virge Pihel.
Alkokraanid varem kinni!
11. juuni 2019, 00:19
/nginx/o/2019/06/10/12249467t1hed17.jpg)
Kuressaare kesklinna turvalisusega seonduv on probleemina püsinud juba vähemalt kümme aastat.
Proovitud on leida erinevaid lahendusi alates turvakaamerate paigaldamisest kuni püüdeni jõuda kesklinna ettevõtjate vahelise kokkuleppeni. Eesmärgiks tuua meelelahutusasutuste sulgemisajad varasemaks.
Kahjuks on küsimus ikka lahenduseta ning taas on saabumas turismi kõrghooaeg, mil turvalisusega seotud probleemid võimenduvad.
Toome väljavõtted möödunud aasta kesklinna piirkonna korrarikkumiste statistilistest näitajatest: 29 peksmist, 17 joobes inimest, seitse kaklust, viis öörahu rikkumist.
Veel muidki vahejuhtumeid, nii et kokku 57 sündmust. Kaks teadet baari turvameestelt, seitse baari töötajalt, kolmel korral kiirabist ja 45 korral pöördus murelik kodanik. See on kesklinna pahupoole veepealne osa, sest eeldatavasti ei teatata politseile kaugeltki kõikidest juhtumitest.
Kesklinna vägivallakuritegudest kaheksa toimusid baariruumides, kümme tänaval. Enim vajati politsei abi kella nelja paiku öösel (15 korda) ja pärast viite varahommikul (13).
Igas kuus sattus kesklinna piirkonnast haiglasse keskmiselt 13 patsienti, kellel lisaks mõnele muule terviseprobleemile oli ka joove. Neist pooled sattusid erakorralise meditsiini osakonda.
Nädalavahetustel on alkoholi tarvitanud patsientide pöördumisi 46 korral (kuus keskmiselt 3,8) ja väljaspool tavatööaega 39 korda (kuus keskmiselt 3,2).
Baaride majandustegevuse ning avaliku korra häirimise ja muude õigusrikkumiste vahel on kesklinna piirkonnas selge seos.
Kui alkohol ei oleks sellisel määral kättesaadav ja baarid peaksid lõpetama teatud kellaajast alkoholi müügi, siis lahkuksid inimesed tänavalt.
Väheneks õigusrikkumiste ning meditsiinilist abi vajavate inimeste hulk ja müra. Olukord baarides ja tänaval muutuks rahulikumaks.
Baarid initsiatiivi ei näita
Politsei hoiab nädalavahetuste öödel kesklinnal jätkuvalt silma peal. Linnas tagab pidevalt avalikku korda kaks patrulli, valmis kiiresti reageerima väljakutsetele. Patrullipiirkonna valikul eelistavad politseinikud kesklinna ja teevad seal lühiajalisi jalgsipatrullimisi.
Kuid politseil tuleb tagada avalik kord kogu maakonnas. Pole mõeldav, et politseinikud viibiksid vaid kesklinna baaride ümbruses, sest just seal on tulipunkt. Mida peaksid teised maakonna elanikud arvama sellest, et politseid nende piirkonnas reede ja laupäeva öösiti just seetõttu ei ole?
Ka Ida-Saaremaa ja Muhu elanikud vajavad politsei kohaloluga seotud turvatunnet. Võimalikule väljakutsele kuluv aeg on äärmiselt pikk ja olenevalt väljakutsest ka ajakriitilise tähtsusega.
Et reede ja laupäeva öösiti kasvab liiklustihedus lõbustusasutustesse sõiduks linna ja maapiirkonna vahel, peab politsei tegema tihedamat liiklusjärelevalvet. Roolist tuleb kõrvaldada autojuhid, kes seavad ohtu nii ennast kui ka teisi.
Politsei on aastaid korraldanud baaridele koolitusi, et vähendada alkoholi müüki ilmsete joobetunnustega isikutele. Siiski ei ole korrarikkumiste ja väljakutsete arvud vähenenud.
Enim vajati politsei abi kella nelja paiku öösel (15 korda) ja pärast viite varahommikul (13)."
Jätkuvalt ei suuda mitmed ettevõtted tagada nõuete täitmist, mille järgi on alkoholi jaemüük lubatud müügikohas ja kohapeal tarbimiseks. Baarid ei suuda tagada, et alkoholiga tänavale ei tuldaks.
Kahjuks ei ole märgata ettevõtete initsiatiivi ja konkreetset tegevust turvalisuse tagamiseks. Mõnes ettevõttes hoitakse turvalisust vaid oma ruumides, mitte aga välisukse taga tänaval.
Samas on baarid korrakaitseseaduse mõistes avaliku korra eest vastutavad ja peavad võtma meetmeid turvalisuse tagamiseks. Ettevõtlusvabadus ei tähenda õigust korraldada oma tegevust nii, et negatiivsed mõjud jäävad teiste inimeste või korrakaitseorganite kanda.
Karjumine ja konfliktid
Korrarikkumiste soodusteguriks ongi see, et baaride külastajad kasutavad tänavat suitsetamiseks ja ajaveetmiseks. Inimmassiga kaasneb müra, purjus inimeste karjumine ja konfliktid. See toob omakorda kaasa turvalisuse vähenemise ja lõhkumised linnaruumis.
Fakt on see, et seni ei ole ükski ettevõtjate kasutusele võetud abinõu olnud piisav korrarikkumiste ärahoidmiseks ja olukorra parandamiseks. Kaamerate paigutamine vallavalitsuse eestvedamisel kesklinna sõlmpunktidesse aitab kaasa süüteo asjaolude takkajärele tuvastamisele, kuid mitte nende ärahoidmisele.
Vabatahtlike meetmetega ei ole olukorda lahendada suudetud, seni puudusid kohaliku omavalitsuse üksusel õigusaktides ka võimalused seda ühepoolselt lahendada.
Aasta eest 1. juunil jõustus alkoholiseaduse muudatus, mis andis selleks võimaluse – õiguse piirata alkoholi jaemüüki kohapeal tarbimiseks öötundidel korrakaitseseaduses sätestatud ajavahemikel.
Praegu valmistab Tallinna linnavalitsus ette sarnast õigusakti, kuna teatud piirkondades on avaliku korra rikkumised muutunud liiga sagedaseks.
Meelis Juhandi on politseinik ja Saaremaa vallavolikogu liige. Virge Pihel on valimisliidu Saarlane juhatuse liige.