Veised taastavad Sepamaa lahe ääres Abruka vaadet

Kudjape elanik Kaie Rõõm-Laanet oma maja taga mere ääres veiseid uudistamas.

FOTO: Maanus Masing/Saarte Hääl

Aina suuremale alale laienenud veiste karjatamine Kuressaare linnas ja selle ümbruses on jõudnud riigimaadelt ka eramaadele.

Sel nädalal toimetas maakonna suurim loomakasvatusettevõte Saare Veisekasvatus Sepamaa lahe äärde eramaadele 11 lihaveist, kelle abil loodavad maaomanikud parandada oma roostunud valdustes miljööväärtust. Loomad söövad suve jooksul puhtamaks ca 20 hektarit rannikuäärt, mis kuulub kolmele maaomanikule.

Saare Veisekasvatuse loomakasvatuse juhi Kristi Väli sõnul ei ole Sepamaa lahe äärde toodud maa toetusalune, vaid loomad söövad seal rohtu osapoolte hea läbisaamise märgina. “Tulime vastu inimestele, kes soovisid, et nende kodurand oleks kaunim ja vaade merele avatud.”

Sepamaa lahe ääres karjatatava maa üks omanikest Kaie Rõõm-Laanet ütles, et aastatega kinnikasvanud rannaalal avatuse saavutamiseks pole kariloomadest paremat abimeest. “Nähes, kui kauniks on loomad söönud Kasti lahe rannaääred, hakkasime naabritega otsima kontakte loomakasvatajatega, et nad oma hoolealused ka meie maadele tooksid,” rääkis Rõõm-Laanet. 

Nüüdseks kinnikasvanud omaaegsest ujumiskohast peaks loomade abiga avanema asjaomaste elamute akendest edaspidi merevaade, mis ulatub kuni Abrukani välja. Vähetähtis pole ka loomade kohalolu. 

“Mul on lapselapsed, kellele päriselu nägemine palju rõõmu pakub,” sõnas Kaie Rõõm-Laanet.

Saare Veisekasvatuse veised pole Sepamaa lahe rannajoonel ainsad rohusööjad. Sellest kevadest karjatab OÜ Sandla Karjamõis 30–40 veist Kudjape ja Muratsi vahelisel 20 ha suurusel alal Sepamaa lahe ääres. Sama ettevõte karjatab loomi ka Roomassaares. Tuulte Roosi ja Loode tammiku vahelisel rannaalal jätkub karjatamine Kairo Pilviste veistega.

Saaremaa vallavalitsuse keskkonnaosakonna juhataja Bert Holm on öelnud, et Sepamaa lahe ääres oleks karjamaade taastamiseks potentsiaali ka lennujaama taga lahe läänekaldal asuvatel aladel. “Me pole selleni lihtsalt veel jõudnud,” sõnas Holm.

Mida kasulikku rannaalade karjatamine annab?

Karjatamise tulemusena kujuneb (või taastub) rannakarjamaadel liigirohke ja tugev rohukamar. Võimust ei saa võtta dominantsed taimeliigid. Kulu ei tekigi või tallatakse multšiks, mis soodustab taimede kasvu, ühtlustades mulla niiskus- ja temperatuurirežiimi. Tihe pinnas hoiab omakorda mulda kinni ega lase sel erosiooniga veekogudesse kanduda. Eriti suur on kariloomade roll vee puhastajana ajuti üleujutatavatel märgaladel ja tagamaks ka veepuhastuse režiimi. Tulemusena paranevad rannakalade elutingimused, mis tõstab nende arvukust jne. Hooldatud rannaalad on ajutiseks peatuspaigaks ka rändlindudele, mis peaks omakorda vähendama survet orasepõldudele. 

Me keskendume eelkõige veisele, kuid see ei tähenda, et tulevikus ei võiks kaasata ka teisi loomaliike, nagu lambad, hobused. Just erinevate liikide koos karjatamine võimaldab karjamaid kõige ühtlasemalt ära kasutada. See vähendab  ka siseparasiitide levikut.

Tagasi üles