:format(webp)/nginx/o/2019/06/14/12263581t1h56b5.jpg)
“Hariduse omandamise võimalus on see, mis eristab rõõmsat väikelinna depressiivsest,” kirjutab Mihhail Afanasjev, tehniline disainer, meretehnika ja väikelaevaehituse õppejõud meremajanduse keskuse 20. sünnipäevale pühendatud arvamusloos.
Mihhail Afanasjev: Meil on pakkuda midagi teadmistepõhist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/06/14/12263577t1he964.png)
Väikelaevaehitust on võimalik Saaremaal õppida lausa kahel erineval haridustasemel. Kuressaare õppeasutused suudavad aina paremini varustada kohalikke laevaehitusettevõtteid spetsialistidega. Olemas on toimivad praktikasüsteemid ning teekond koolipingist töökohani on hästi sisse tallatud.
Süües kasvab isu. Nagu iga teine arenev tööstusharu, loob ka laevaehitus võimaluse aina spetsiifilisemaks ja kvalifitseeritumaks tööks. Ettevõtted, kes oma tegevuse vastutusrikkama ja “targema” osa jätavad välismaa spetsialistide hoolde, riskivad sellega, et jäävadki nii toimima. Kõrgema lisandväärtusega tööetappide ise tegemine nõuab aga vastavat kompetentsi. Pädevaid inimesi peab paraku otsima väljastpoolt Saaremaad, tihti tervest Euroopast. Kui aga suudame koolitada kutsehariduse tasemel keevitajaid ja lamineerijaid ning Tallinna tehnikaülikoolis rakenduskõrgharidusõppes väikelaevaehituse projekteerijaid, insenere ja meretehnika tundjaid, kas suudaksime koolitada ka magistrikraadiga hüdrodünaamikuid, merematerjalide eksperte või tootearendajaid? Meie saare ja kogu Eesti laevaehitusettevõtetes on nende kõigi järele püsiv vajadus.
Laiapõhjaline ühisõppekava
Kõige lihtsam on muidugi loota, et vajalikud teadmised ja oskused saadakse mujalt ja siis tullakse tagasi neid rakendama. See ei ole sugugi halb variant, kuna on siiamaani olnud ainus toimiv. Laevaehituse puhul tähendab magistriõpe aga päris kindlasti välismaale minekut, kuna Eestis on võimalik magistritasemel laevaehitajaks õppida ainult ühel õppekaval, millest pool läbitakse ikkagi Soomes. See on Tallinna tehnikaülikooli ja Aalto ülikooli laiapõhjaline ühisõppekava, mis kannab nime Marine Technology. Näiteks Prantsusmaal Nantes’is on samuti olemas sarnane ühisõppekava kahe ülikooli (Centrale Nantes, Ecole Navale) ning Prantsusmaa mereväe vahel. Ühendkuningriigis Liverpoolis John Moore’i ülikoolis ja Strathclyde’is, Saksamaal Hamburgi tehnikaülikoolis ja Kieli rakenduskõrgkoolis ning Hispaanias Coruñas on sarnaselt võimalik laevaehituse alal haridusteed jätkata.
Teiste Euroopa ülikoolide seas ringi vaadates hakkab aga silma spetsialiseerumine. Enamik kõrgharidusasutusi, mis laevaehitusega seoses midagi pakuvad, süvenevad mingisse ühte teemasse. Olgu see jahiehitus Itaalia erinevate linnade tehnikaülikoolides (Milano polütehnikum, Genova ülikool, Rooma Quasari instituut), merekonstruktsioonid NTNU-s Trondheimis, arvutuslik hüdrodünaamika Southamptoni ülikoolis, kuninglikus tehnikaülikoolis Stockholmis või Delfti ülikoolis – üldiseks suunaks on spetsialiseerumine mingile kitsale valdkonnale. Gdanski tehnikaülikool pakub võimalust keskenduda laevamehaanikale, Aalto ülikool suuremõõtmelistele reisilaevadele, Taani tehnikaülikool laevaehitusettevõtte juhtimisele ja korraldamisele.
Meie teadmised – jagamist väärt
Kuressaares kõrghariduse esimesel tasemel laevainseneriks õppinud tudeng võib seega näiteks otsustada, et laeva automaatika on just temale sobiv nišš, ning sellisel juhul ootab teda Norra tehnikaülikool. Eestisse tagasi tulles on tal pakkuda kogemus ja oskused, mis on nii vajalikud kui ka üsna ainulaadsed (suur hulk Eesti laevaehitusinsenere on ju Aalto ülikooli magistrid).
Kas teadmisi võiks aga maaletoomise asemel ka eksportida? Väikelaevaehituse haridus, mida pakume omadele, on hakanud mitmesuguseid vilju tooma. Lisaks kohalikes ettevõtetes töötamisele leidub mõlemal õppekaval, nii Kuressaare ametikooli kui ka Tallinna tehnikaülikooli omal näiteks idufirmasid alustanud õppureid. Nii mõnedki neist jätkavad edukat kasvu ning kindlasti kuuleme neist edaspidi rohkem.
Võrreldes muude maailma riikidega on Eestis tasulised magistrikavad hästi ligipääsetavad, nii õppemaksude kui ka elukalliduse poolest.”
Saaremaa laevaehitusettevõtete müügikäive on vägagi võrreldav teiste sarnaste Euroopa regioonide meretööstuse ettevõtetega. Saaremaal asuv väikelaevaehituse kompetentsikeskuse mudelkatsebassein on Baltikumis ainus ja Euroopas ainulaadne. Meremajanduse keskuses on lektoriteks nii ettevõtete spetsialistid, silmapaistvad selle ala teadlased kui ka põhitegevusena tudengite juhendamisele pühendunud õppejõud. Võrreldes muude maailma riikidega on Eestis tasulised magistrikavad hästi ligipääsetavad, nii õppemaksude kui ka elukalliduse poolest. See kõik tähendabki, et Saaremaal on ruumi rahvusvaheliseks kõrghariduseks.
Meie teadmised on väärt jagamist. Väikelaevaehituse alase hariduse omandamise võimalus ja seda toetav taustsüsteem (ettevõtted, praktikavõimalused jne) toovad Saaremaale inimesi teistest Eesti regioonidest, kes ei oleks muidu kunagi siia kolinud. Nende inimeste esimene eesmärk on täiendada ennast alal, mida meie valdame, ja suure tõenäosusega leiavad nad oma oskustele ka Saaremaal rakenduse. Meil on, mida pakkuda ja õpetada. Järgmine väljakutse on sikutada siia ka inimesi väljastpoolt Eestit ehk teha sama asja rahvusvaheliselt ja kõrgemal haridustasemel: magistriõppe vormis.