ANNELI VIHERPUU-BERENS: Renditöö kui lahendus ja võimalus

Anneli Viherpuu-Berens Foto: Erakogu

Kui palju teavad Saaremaa ettevõtted renditööst ja millistel tingimustel on nad huvitatud selle kasutamisest, kirjutab ettevõtja Anneli Viherpuu-Berens, kes tänavu lõpetas TTÜ Meremajanduse Keskuse cum laude ettevõtluse ja elamusmajanduse erialal.

Töötajaskond ja tööturg on lähikümnendil muutumas ning oluliseks muutuvad lähitulevikus avatus, paindlikkus ja mitmekesisus. Pidev töötajate puudus või lisatööjõu vajadus paneb ettevõtteid ja personalijuhte võimalikke alternatiivseid lahendusi otsima. Üks selline võimalus on renditööjõu kasutamine.

Rendiagentuuride poole pöördutakse siis, kui ettevõtte teenuse- või tootmismahud seoses hooajaga oluliselt kasvavad ning ettevõttel pole võimalik või mõistlik suurt hulka täiendavat tööjõudu pikemaks ajaks töölepinguga tööle võtta.

Küsitluses osalenud 51 ettevõttest vaid 18% on kasutanud või kasutab ka praegu renditööjõudu.

Kui palju teavad Saaremaa ettevõtted renditööst ja millistel tingimustel on nad huvitatud selle kasutamisest? Millised on mõjurid, millest võib sõltuda valmisolek renditööd kasutada, milline on vajadus renditööjõu järele?

Olen renditööjõu teemaga ka ise kokku puutunud – kui jõudsin oma töökorralduse paindlikumaks muutmist kaaludes tööjõu rentimise teemani ning kui koostasin õppimise käigus renditööga seotud äriplaani.

Oma uurimistöö jaoks võtsin luubi alla Saaremaal tegutsevad ettevõtted, keskendudes pigem turismivaldkonnale kui Saare maakonna ühele ebaühtlase tööjõuvajadusega sektorile. Küsitlesin ettevõtete juhte või personalitöö eest vastutavaid inimesi.

Vaja oleks rohkem teavet

Küsitluses osales 51 Saaremaa ettevõtet, kellest vaid 18% on kasutanud või kasutab ka praegu renditööjõudu.

Mu uuringust selgus, et ettevõtetel  on kõige suurem vajadus renditöö järele hooajatöödel ning turismisektoris. Kõige suuremat valmisolekut renditöö kasutamiseks oli märgata just turismiettevõtete hulgas (neist 52% on valmis seda kasutama).

Renditööjõudu kasutavatest ettevõtetest peaaegu pooled kasutavad seda kolm kuni viis korda aastas. Kõige rohkem tehakse seda hooajatöödel või töötajast tulenevatel põhjustel, näiteks siis, kui teda on vaja kiiresti asendada.

Kuigi vastanutest 82% ei kasuta renditööjõudu, vajatakse hooajal töötajaid lisaks 22% ja peaaegu pooltel ettevõtetel (45%) on tekkinud mõte pöörduda renditööjõu vahendaja poole.

Renditööd kasutanud ettevõtted näevad eelisena pigem paindlikkust (89%), kuid mittekasutajad aja kokkuhoidu (64%).

Paraku leidis koguni veerand kõigist vastanutest, et renditöö kohta pole piisavalt infot. Juurde vajatakse infot nii rendiagentuuride, teenuse hinna kui ka renditööd reguleeriva seadusandluse kohta.

Kuigi rendiagentuuride hinnangul on Eesti ettevõtete teadlikkus renditööst viimastel aastatel paranenud, siis käesoleva uuringuga seotud Saaremaa ettevõtetest 10% ei olnud renditööst teadlikud. Kõige suurem teadmatus valitses turismiettevõtetes (60%). Samas tuli esile just turismisektori ettevõtete kõige suurem valmisolek renditöö kasutamiseks.

Seadusandluse osas vajasid kõige rohkem infot eelkõige need ettevõtted, kes olid ka valmis renditööjõudu vajadusel kasutama. Kuna Eesti seadusandluses ei ole aga renditööd eraldi käsitletud, siis tuleb renditöö reguleerimise kohta otsida infot erinevatest seadustest.

Minu uurimuse põhjal mõjutavad renditöö kasutamist eelkõige pakutava teenuse hind (84%) ja rendiagentuuri üldine maine (80%). Teenuse hind on renditöö kasutamiseks või mittekasutamiseks oluline argument.

Küsitluse vastustest koorus välja ka kartus, et agentuurile makstakse teenuse eest, kuid tulemus ei vasta ootustele. Ettevõtted, kes ei teadnudki renditööst, olid arvamusel, et renditöö on liiga kallis.

Kasutajad üldiselt rahul

Renditöötajaid kasutanud ettevõtted jäid teenusega üldiselt rahule (keskmine hinnang viiepalliskaalal oli 3,89–4,22). Kõige paremaks hinnati kliendisuhtlust.

Renditöötaja omadustest peeti kõige olulisemaks senist töökogemust ning teadmisi ja oskusi.

Renditöö kasutamise eelisena näevad ettevõtted personalitöötaja aja kokkuhoidu (65%) ja paindlikkust – töötajate palkamine vajadusel – (59%).

Renditöö kasutamise miinusena toodi välja aga see, et värbaja ehk rendiagentuur ei tunne piisavalt organisatsiooni, kuhu töötaja värvatakse. Samuti peeti murekohaks seda, et agentuurile makstakse teenuse eest, ent tulemus ei vasta ootustele.

Minu hinnangul on renditööjõu vajadus Saaremaal olemas, mida näitab 45-protsendiline valmisolek selle kasutamiseks ja see, et hooajal või muul põhjusel vajatakse ajutiselt juurde 485 töötajat ehk 22%.

Mitmeid selle uuringuga selgunud kitsaskohti aitaks lahendada teadlikkuse tõstmine – näiteks selle koha pealt, milline on renditeenuse üldine olemus, mida sisaldab teenuse hind ja millised on seadusandlusest tulenevad kohustused.