Kuressaare bussijaamas tegutsev avatud noortekeskus Noortejaam ei suuda ohjes hoida väljakutsuvalt käituvaid ja alkoholi tarbivaid alaealisi.
Lapsevanemad ja ettevõtjad: Kuressaare Noortejaam on paras kaagipesa
“Mu laps käis viimati Noortejaamas möödunud aastal, rohkem pole ma teda sinna lubanud,” rääkis Saarte Häälele üks leheveergudel nimetuks jääda soovinud ema. “Ega ta kipu ka, sest sealsete tegelaste käitumine ületab igasugused piirid – nad ropendavad ja käituvad agressiivselt, suitsetavad ja tarbivad alkoholi.”
“Kummaline, et sel kõigel lastakse rahulikult sündida – ma ei saa aru, miks pole nende kaakide korralekutsumiseks midagi ette võetud,” ütles naine.
Teise ema sõnul on kõigest pisut üle paari aasta tegutsenud Noortejaamas käijate arv kokku kuivanud ning sellest on saanud peamiselt probleemsete laste-noorte kogunemispaik.
“Noortejaamast püütakse jätta muljet kui toredast kohast, kus aega veeta, aga tegelikult on asi risti vastupidine,” rääkis naine. “Ma ei saa aru – kas noorsootöötajad tõesti ei tohi pätihakatisi korrale kutsuda? Ja mida teeb juhataja – tema asi peaks olema kord maksma panna, aga paistab, et ta ei suuda või ei taha sellega tegeleda.”
“See on ikka täitsa ropp, mis seal Noortejaama akende taga toimub,” tõdes üks bussijaama naabruses tegutsev ettevõtja. “Noored istuvad “parmudega” läbisegi, suitsetavad, joovad, otsivad ümbruskonna prügikastidest konisid.”
Noored seksisid õues
Ettevõtja sõnul tarbivad alkoholi koguni 12–13-aastased tüdrukud. “Kord kutsusin seepeale kohale politsei, aga tüdrukud jõudsid enne ära minna, kui politsei paari minuti pärast kohale jõudis,” rääkis ettevõtja.
Ta meenutas, kuidas ta palus ühel 7–8-aastasel suitsu tõmmanud tüdrukul sigaret ära panna. “See laps vaatas mulle suurte silmadega otsa ja küsis: “Kas kohe või? Kas ma lõpuni ei tohigi tõmmata?” Siis kustutas ta koni ära ja pani taskusse.”
Tüdrukuga koos aega veetnud vanem poiss lubas aga manitsema tulnud täiskasvanule peksa anda.
Ettevõtja sõnul rääkis üks naabruskonnas töötav inimene talle, kuidas sattus tunnistajaks vaatepildile, kus kaks noort Noortejaama akende all lausa seksuaalvahekorras olid. “Niisama amelemine on seal tavaline asi,” lisas ettevõtja.
Ta kinnitas, et on noorsootöötajate ja Noortejaama juhataja Anneli Meistersoniga alaealiste käitumisest rääkinud. “Nad on vastanud, et nemad ei saa midagi teha, aga on väga tänulikud, kui noori korrale kutsutakse. Kui aga keegi neid noori ei keela, tekibki neil karistamatuse tunne!” Ettevõtja tõdes, et siis, kui Noortejaam bussijaamas avati ja see Arnek Grubniku juhtimise all tegutses, käitusid noored korralikumalt.
Asi väga hull
“Ma ei tea, kas asi oli selles, et eelmine juhataja oli meesterahvas, aga praegu, kui ülemus on naine, on asi ikka väga käest ära,” leidis ettevõtja.
Sama meelt on bussijaamas kohvikut pidav Marika Anger. “Olen töötanud siin 35 aastat, näinud igasuguseid inimesi ja nendega hakkama saanud, aga praegu on asi ikka väga hull! Mis sa enam oskad kosta, kui kümneaastane laps sulle ülbelt teatab: “Noh ja siis? Mis sa mulle ikka teha saad?”.”
Angeri sõnul käituvad noored kohviku klientidena viisakalt. “Kui nad aga kambakesi kohviku õuepoolse ukse juures aega veedavad, käib seal üks tants ja trall.”
Lisaks kohviku igapäevatööd segavale lärmamisele teeb Angerile meelehärmi sääraste koosviibimistega kaasnev joomine ja lagastamine. Oma sõnul käib Anger noori aeg-ajalt korrale kutsumas ja osa noori tõesti “võtavad vaiksemaks”, teised ei lase end aga täiskasvanu manitsemisest häirida.
“Möödunud aastal sain aga oma õiendamise eest palga kätte,” lausus Anger, kelle auto kaassõitjapoolne uks millegi teravaga ära kriibiti.
Anger lisas, et on noorte käitumise üle kurtnud ka Noortejaama juhatajale, ent tema hinnangul juhataja noori korrale kutsuda ei suuda. “Siinse kontingendi seas on üksjagu ka neid noori, kes on katkistest peredest ja kel on tulnud politseiga tegemist teha,” märkis Marika Anger. Ta on noorte käitumisest rääkinud ka bussijaama kohviku politseinikust kliendile. “Meil on nüüd kokkulepe, et aeg-ajalt käivad politseinikud vaatamas, mis meil siin Noortejaama juures toimub,” ütles Anger.
“Noored teevad ulakusi jah,” tõdes bussijaama juhataja Aare Lehtsi. “Meil on kaamerapildis ju kõik näha, mis õues toimub – suitsetavad, joovad, tatistavad. Meie ei saa aga sinna midagi parata, sest meie jõud nende peale ei hakka.”
Lehtsi sõnul on ta ka ise püüdnud neid lapsi ja noori korrale kutsuda. “Nemad ainult irvitavad selle peale, ütlevad, et mis sa, vanamees, siin õiendad,” rääkis Lehtsi.
Lehtsi sõnul on noorte käitumine Noortejaama juhataja Anneli Meistersoniga korduvalt jutuks olnud. “Noortejaam peab neid ju kasvama, mitte meie. Paistab aga, et Noortejaama jõud neist üle ei käi,” leidis ta.
Aare Lehtsi märkis, et paraku ei suuda noori paremini käituma panna ka politsei. “Selle aja peale, kui politsei kohale jõuab, on need kutid juba jalga lasknud. Politsei ütleb mulle: tooge fakte, näidake videoid, siis saame probleemi lahendada. Kas tõesti peab bussijaam sellega tegelema?”
Mullu oktoobris kirjutas Saarte Hääl, kuidas 8-aastane tüdruk kutsus Noortejaama politsei, kuna 10-aastane poiss ähvardas seal teda ja ta sõpra ning võttis välja ka noa.
Viimase aasta jooksul on Noortejaamast lahkunud kolm staažikat noorsootöötajat. Oma äramineku põhjuseid ükski neist ajakirjanduses avaldada ei soovinud.
Väljavõte noortekeskuse kodukorrast:
• Noortejaamas viibijad käituvad sõbralikult ja viisakalt, on ausad, abivalmis, ei ropenda ega karju ning suhtuvad lugupidamisega noortekeskuse külastajatesse ja töötajatesse.
• Noortejaama territooriumil ja siseruumides peab hoidma puhtust ja korda ning säilitama ja hoidma noortekeskuse vara.
• Noortejaamas on tervise kaitsmise huvides keelatud energiajookide tarvitamine ja e-sigarettide kasutamine.
• Noortejaama ruumides ja territooriumil on keelatud viibida alkoholi- ja narkojoobes, tarbida tubaka-, sh e-sigaret, ja alkoholitooteid ning narkootilisi ja toksilisi aineid.
• Noorsootöötajal on õigus kasutada alkomeetrit ja pupillomeetrit, kui tekib kahtlus noore joobeseisundi suhtes, ning võtta hoiule keelatud ained ja esemed.