Cathrin Benita Poopuu: Ära lase suve luhta!

Cathrin Benita Poopuu

FOTO: Erakogu

“Suvi on meie hallide ajurakkude puhkeaeg, kuigi soovitatav oleks neid ikka vahepeal veidi kasutada ka,” kirjutab Saaremaa ühisgümnaasiumi õpilane Cathrin Benita Poopuu. “Tehke seda, mis rõõmu pakub, otsige võimalusi, uusi asju, arendage ideid, avastage, õppige, küsige ja olge julged.”

“Laevu ei ehitatud selleks, et nad saaks kogu aeg turvalises sadamas olla,” ütleb hiina vanasõna. Ma arvan, et ei valeta, kui väidan, et suvi on noorte lemmikaeg – peod, sõbrad, rand, päike ja kõik muu, mis meele heaks ja olemise mugavaks teeb.

Leian, et noor, kes käib suvel vabatahtlikult tööl ja teenib raha, on igati austust väärt. Siinkohal ei loe, kas tegu on nõudepesemise või teenindamisega – töö on töö ning seda tehakse vastavalt kogemustele ja oskustele. Usun, et iga töö tegemine annab tohutult juurde uusi kogemusi ja nippe, mille olemasolust varem ei teatud. Neid tuleb lihtsalt osata leida ja hiljem kasutada.

Proovi uusi asju

Samas on ka inimesi, kes ei käi tööl ja sisustavad aega igasuguste muude tegevustega. Et suvi ei muutuks liiga ühekülgseks, on mõnus uusi asju proovida ja veidi hoovitagust maailma avastada – loomulikult vastavalt ressurssidele ja vanemate soovitustele.

Üks hea võimalus on loodusega n-ö sina peale saada. Selleks ei pea ilmtingimata Saaremaalt lahkuma, sest seiklusi on igal pool: ratastega ümber Saaremaa sõita, RMK radadel matkata, sõpradega randa puhastada, maaelu proovida (mõnes talus on täiesti võimalik loomadega tegelemist õppida, kui vähegi huvi on), varjupaiku abistada, kalale minna, seeni korjata ning kas või pildistamist harrastada.

Mullu suvel tuli meil sõbranna Kirke Medriga plaan Vilsandile minna. Mõeldud-tehtud. Järgmisel päeval olid asjad pakitud ning ülejärgmisel rändasime juba rolludega Kihelkonnale, sealt läksime jala sadamasse, paadiga Vilsandile. Esimesel päeval rentisime rattad ja uurisime saart. Tegime Vilsandile peaaegu ringi peale, ööbisime RMK telkimisalal, kus on suurepärased võimalused: meri, grillitarvikud, küttepuud, pingid-lauad ja üsnagi suur regulaarselt hooldatud ala.

Teisel päeval hakkasime tagasi liikuma – seekord jalgsi läbi vee. Mõnes kohas ulatus vesi pihast kõrgemale, kuid see meid ei takistanud. Kuna vahepeal oli ka pisikesi saarekesi, kohtasime mägiveiseid, kes eriti Kirkega sõbrustasid. Sestap arvasimegi, et oleme Saaremaale tagasi jõudnud. Kallasime saapad veest tühjaks ja hakkasin Google Maps´ilt vaatama, kui palju siis veel minna on. Tuli välja, et me ei olnud veel isegi poole tee peal. Tatsasime edasi. Muidugi tuleks osata kaarti lugeda, sest minu silma järgi oli kõndida 20 km, millest sai lõpuks siiski 45 km. Lõppude lõpuks oli see vägagi vinge reis! Sel aastal plaanime kanuudega Vormsile sõita ning ka seal ringi vaadata. Kirke armastab merd, mina matkamist ja kõik ongi hästi.

Kui rännak tundub siiski liiga järsk samm, on ideaalseks alternatiiviks lugemine. Soovitan uurida ka netilehekülge Lugemise Väljakutse, kust on võimalik leida ideid uute huvitavate raamatute lugemiseks. Võrkkiiges raamatu lugemine on suurepärane ajasisustamine, mis kahju tuua ei tohiks. Sõnavara areneb, maailmapilt avardub, silmaring suureneb ja fantaasia lendab.

Aita maailma muuta

Nutitelefoni võib südamerahuga ära unustada, sest päris mustikaid päris metsast see sinu eest ei korja. Juhul kui “sõbrast” loobumine on liiga raske, õpi YouTube`i abil klaverit mängima või erinevate äppide abil keeli. Nutimaailmal on palju häid ja arendavaid külgi, millest võiksid teadlik olla – Instagram ja mängud lihtsalt sellese arenguvõimalusse ei kuulu.

Nutitelefoni võib südamerahuga ära unustada, sest päris mustikaid päris metsast see sinu eest ei korja.”

Praegu on kõige suuremaks keskkonnaprobleemiks reostus ja plastik. Siinkohal ongi noored need, kellel on kõige rohkem ära teha – meil on võimalus oma sõna maksma panna. Plastiku tarbimist on võimalik vähendada väga lihtsalt: ära kasuta plastist joogikõrsi (neid on ka bambusest ja metallist), poes käies pane ostud riidest kotti, praht viska prügikasti, komposteeri biolagunevad jäätmed, sorteeri prügi, pudelist joomise asemel joo korduvkasutatavast joogitopsist jne.

Probleemile on vaja tähelepanu pöörata ja kõik koos võime maailma muuta. Tihtipeale mõeldakse, et võtan ainult ühe korra selle plastikkõrre, mis see üks ikka teeb, ent siis arvesta, et samamoodi mõtlevad ka kõik ülejäänud 1,3 miljonit Eesti inimest, miks mitte ka kõik maailmas elavad inimesed ja kahjud on meeletud. Looduse eest tuleb hoolitseda, sest keegi teine seda meie eest ei tee.

Suvi on meie hallide ajurakkude puhkeaeg, kuigi soovitatav oleks neid ikka vahepeal veidi kasutada ka. Tehke seda, mis rõõmu pakub, otsige võimalusi, uusi asju, arendage ideid, avastage, õppige, küsige ja olge julged. Noorust ei saa tagasi ja võib-olla antakse praegu tehtud lollused kergemini andeks. Olge tublid, olge rannas, olge noored, olge tegusad!

Tagasi üles