Talunik Kaido Kirst osaleb Inglismaa viljelusvõistlusel

RAHVUSVAHELINE: Kolm korda olen saatnud leheproove Inglismaale ja vastu saan teada, millised toitained on taimedel parasjagu puudu ja millega neid poputada, räägib Kaido Kirst.

FOTO: Egon Ligi

Saaremaa viljakasvataja Kaido Kirst osaleb koos kahe mandri põllumehega esmakordselt Inglismaa viljelusvõistlustel.

“Ega mul ju midagi kaotada pole, katsetan nii enda kui ka põllu võimeid,” ütles Eesti viljelusvõistlusel mitu alavõitu saanud Kõriska küla Nuudi talu peremees Kaido Kirst. Taluniku sõnul on Inglismaa viljelusvõistlus (YEN) kodumaisest natuke teaduspõhisem ja võimaldab seeläbi tuua Saaremaale uusi viljakasvatusvõtteid.

Kaido Kirst rääkis, et Inglismaa võistlustele kutsus teda Baltic Agro agronoom-nõustaja Helina Märtmann, kellega hakati võistluspõldu ette valmistama juba möödunud sügisel. Võistluseks valiti Väljakülas asuv 10,6 ha suurune põld, kust muuhulgas on koristatud viljelusvõistlustel pikka aega saagikuse rekordit hoidnud suvirapsi saak. Samalt põllult on tulnud esikoht ka odrasaagiga. Inglastega võistlemiseks valis Kaido talinisusordi Skagen, mille kasvatamisega tal on pikaaegseid kogemusi.

Kaido Kirst: “Tasakaalustatud toitumine on reegel ka taimede puhul.”

Tunnustatud viljakasvataja sõnul on taimekasvatuses juurde tulnud tohutul hulgal abivahendeid, kõikvõimalikke leheväetisi ja biostimulaatoreid, aga mingit imerohtu tegelikult pole. “Kõike on mõistlik panna ikkagi normaalses koguses, millegagi üle doseerida pole kunagi hea,” lausus Kirst. “Tasakaalustatud toitumine on reegel ka taimede puhul.”

Helina Märtmanni sõnul kasutavad nad Väljaküla võistluspõllul Baltic Agro mitmesuguste katsete tulemusel saadud teadmisi. Näiteks parimat lisaainet seemne puhtimisel või parimat lisaainet taime võrsumiseks. “Baltic Agro teeb aastas 40–50 põllukatset ja kõik, mis sealt on aastatega sõelale jäänud, läheb sel võistlusel käiku,” lausus Helina Märtmann, kelle sõnul pole sellisel tasemel teadmispõhist lähenemist Kaido Kirstu põldudel varem kasutatud.

Uue asjana on Eesti viljakasvatusse jõudnud taime seisukorra tuvastamine leheproovide põhjal. Nii on Kaido Kirstu võistluspõllult võetud juba kolm korda leheproove, mida analüüsitakse maailma ühe juhtiva väetisetootja Yara laboris. Leheproov näitab Märtmanni sõnul, millise toiteelemendi puudus taime arengut parsjagu pärsib ja annab seega võimaluse puuduvat ainet operatiivselt taimele juurde anda. Leheproove võtab Baltic Agro mitte ainult võistluspõldudelt, vaid ka mujalt, kokku on sel aastal üle Eesti tehtud vähemalt 250 leheproovi. Üllatusena oli koguni 90 protsendil neist sel aastal väga madal vasesisaldus, nappis ka tsinki ja boori. 

Lisaks Inglismaa viljelusvõistlusele osaleb Kaido Kirst sama põlluga ka Eesti viljelusvõistlustel. Üle mitme aasta lööb seekordsetel võistlustel kaasa ka Kirstu naabrimees, talunik Toomas Tänav. Esimest korda paneb oma oskused võistlustel proovile Kavandi viljakasvataja Aavo Aljas.

“Siiamaani looduse poolt pole küll väga super olnud, aga midagi hullu ka pole,” hindas Kaido Kirst käimasolevat viljelusaastat.

Eesti põllumehed Inglismaa viljelusvõistlustele viinud  Baltic Agro arendusdirektor Margus Ameerikas ütles, et lisaks parimale saagikusele võtavad inglased mõõtu ka selles, kui lähedale jõuab viljakasvataja oma saagiga võistluspõllu maksimaalsele saagipotentsiaalile. Tema sõnul arvutatakse põllu saagivõimekus välja sademete hulka, mulla niiskust, mullakihi tüsedust ja muid sedalaadi olusid arvestades. Võistluste lõpus toovad inglased jooksvalt kogutud andmete põhjal välja ka faktorid, mis takistasid maksimumi saavutamist.

Arvestades, et maailma parimate viljakasvatajate hulka kuuluvate inglaste kõrgeimad teraviljasaagid küünivad 15–16 t/ha, siis selles kategoorias eestlasel võimalused kõrgele tõusta puuduvad. Küll aga võib hästi minna saagipotentsiaali realiseerimise arvestuses, sest teoreetiline saagikuse lagi on Saaremaal õhukese mullakihi tõttu hoopis madalam kui Inglismaal.

Inglismaa võistluste tarvis on juba laborisse saadetud leheproove ja põllufotosid. Enne koristust saadetakse inglastele spetsiaalsetes kottides ruutmeetriselt proovilapilt taimi nende heaolu analüüsimiseks.

Ameerikas rääkis, et kontaktid Inglismaa viljelusvõistlust korraldava konsultatsioonifirmaga ADAS UK Ltd pärinevad tal juba võistluste ellukutsumise ajast. Kolm aastat tagasi käis inglaste mõõduvõtmise üks peakorraldajaid Daniel Kindred Eesti viljelusvõistluse lõpukonverentsil Inglismaa viljakasvatuse parimaid kogemusi tutvustamas.

Inglismaa viljelusvõistlusi on peetud 7 aastat ja neist on osa võtnud ka taanlased ja soomlased. Võistluste üks eesmärke on tulla välja Lääne-Euroopa teraviljasaagikust tabanud seisakust. Et sealsed keskmised saagid püsivad juba paarkümmend aastat 7–8 tonni juures, üritatakse saagikuse tõstmiseks uusi tuuli puhuma panna. Inglaste võistlus hakkas pihta teraviljadega, hiljem lisandusid rapsid ja liblikõielised ning sel aastal on võistlustules juba ka rohumaad. 

Ameerikase sõnul on Inglismaa suurte traditsioonidega viljelusriik, kus vanemad ühel ja samal põllulapil läbi viidud väetisekatsed ulatuvad 19. sajandisse. Kuigi võiks eeldada, et sellise pika aja peale on põld igasugu toitainetest tühjaks pigistatud, siis tegelikult olevat lood suisa vastupidi.  “Selgub, et kui sa midagi hästi kasvatad, siis põld mitte ei tühjene toitainetest, vaid mulla omadused parenevad,” kinnitas Ameerikas. “Kui põllul korralikult vilja kasvatada, jääb rohkem orgaanilist ainest taimejäänustest ja muld läheb paremaks.”

Nii Eesti kui Inglismaa viljelusvõistluste kokkuvõtted tehakse novembris peetaval lõpukonverentsil. 

Tagasi üles