/nginx/o/2019/07/16/12370651t1h4a85.jpg)
Lavaka 29. lennu tudengid viimistlevad Kuressaare sadamaaidas koostöös Kuressaare teatriga valmivat etendust “Liiga palju armastust”, kus üheks lavastuseks on seatud Anton Tšehhovi erinevad lühinäidendid ja novellid.
Sadamaait saab laeni armastust täis
17. juuli 2019, 00:00
Lavastus koosneb lühinäidenditest “Karu” ja “Abieluettepanek” ning novellide “Koomik” ja “Tuttav mees” põhjal kirjutatud dramatiseeringust “Armastan tuura”. Lavastajateks on EMTA lavakunstikooli 29. lennu lavastaja õppesuuna üliõpilased Elise Metsanurk, Mihkel Kohava ja Andreas Aadel. Mängivad sama lennu näitleja õppesuuna tudengid Maarja Johanna Mägi, Kristiin Räägel, Lena Barbara Luhse, Martin Kork, Ken Rüütel, Oskar Seeman ja lisaks Andres Raag.
Iha ja viha
“Karu” lavastaja Mihkel Kohava ütles, et algmaterjali otsingutel tuli arvestada, et seda jaguks kõigile ja asjaosalised saaks materjaliga paralleelselt töötada. Tema valis näidendi “Karu” seetõttu, et seal joonistuvad hästi välja viha ja iha kui ühe medali kaks külge. “See, kuidas kaks inimest kokku saavad, on selles loos väga huvitav,” lausus Kohava.
See, et “Karu” on varem tehtud, noori näitlejaid väga ei kohuta. “Kriitikud on inimesed ja mõistavad, et me oleme ikkagi õpilased. Ja kindlasti on huvitav näha uut versiooni,” ütles Ken Rüütel. Lena Barbara Luhse lausus, et kuna tegu on esimese suurema rolliga, mis läheb n-ö päris publiku ette, siis on närv sees küll. “Aga samas on huvitav tunda, kuidas ise arened, sest sellist suurt rolli pole mul varem olnud,” sõnas ta.
Nooruslik tõlgendus
“Abieluettepaneku” lavastaja Andreas Aadel nentis, et tahtis seda tükki ühe koolitööna teha juba varem, kuid ei saanud siis võimalust. Seetõttu oli nüüd valik lihtne. “Seal on nii palju huvitavaid võimalusi, mida eneses ja näitlejates arendada. Abielu ja abiellumine on pealegi teema, millele meie pakume naiivsemat vaadet, noored nagu me oleme,” rääkis ta.
Oskar Seeman lisas, et lavastus lähtub hoiakust, mis näidendit lugedes ei pruugi lugejani kohe jõuda ja sellest ka teistsugune tõlgendus. Kristiin Räägel märkis, et näitlejate jaoks on tegemist esimese korraga, kus nad peavad välja kandma tervikliku rolli. “Tööd on vaja veel teha, aga üldiselt tundub, et on juba päris hästi.”
Vaba käsitlus
“Armastan tuura” on lavastaja Elise Metsanurga sõnul suhteliselt vaba dramatiseering kahest novellist. “Neist on tegelased, lood ja pisut dialoogi. Aga ta on siiski üsna ajastutruude kostüümide ja kujundusega, me ei tõstnud teda ka tänapäevasesse keelde,” rääkis lavastaja. Ja tuurakala on lihtsalt üks detail, mis tundus lavastuse pealkirjaks sobivat.
Metsanurk nentis, et tegu on lennu lavastajatudengite esimese iseseisva tööga, mis läheb avalikkuse ette. Näitleja Maarja Johanna Mägi lausus, et sadamaaida lava on kooliga võrreldes teistmoodi ja sellega harjumine võttis aega. Tema lavapartner Martin Kork märkis, et alguses oli ka Kuressaare linnas pisut keeruline orienteeruda. “Tänavad on harjumatud, tundub, et lähed nagu mingis suunas, aga tegelikult jõuad kusagile mujale. Aga üldiselt on siin kõik olemas. Pole mingi küla.”
Etendusele annab lisavärvingu mitmes rollis kaasa tegev Andres Raag, kes on mänginud 2012. aastal Tallinna linnateatri samal materjalil põhinevas lavastuses “Maailmale nähtamatud pisarad” ja pälvinud linnateatri kolleegipreemia parima meeskõrvalosa täitmise eest. 29. lennu üks juhendajatest on Anu Lambi kõrval aga Elmo Nüganen, kes nimetatud tüki 2012 lavastas.
Lavastuse kunstnik on Eesti kunstiakadeemia kolmanda kursuse stsenograafiatudeng Doris Altmets (juhendaja Kristjan Suits) ja tegemist on tema kursuse lõputööga. Altmets ütles Saarte Häälele, et otsis võimalust teha lõputööks just teatrilavastuse kujundus ja lavaka etendus on selleks väga sobiv variant. Tänaseks on töö kavandite põhjal ka edukalt kaitstud.
Kolmevaatuselist lavastust esitatakse alates 25. juulist kuni 4. augustini Kuressaare sadamaaidas, kus Kuressaare teater on oma suvelavastusi mänginud juba 2007. aastast. Üks etendus antakse sügisel ka Tallinnas.
Tšehhonte Tallinna linnateatris
2012 tõi Tallinna linnateater välja Antoša Tšehhonte “Maailmale nähtamatud pisarad”.
Arstiteaduskonnas õppides kirjutas Anton Tšehhov huumoriajakirjadele lühijutte lisaraha teenimiseks, saavutas aga varsti niisuguse menu, et teda hakati avaldama regulaarselt.
Need “väikeste inimeste” lood pilavad silmakirjalikkust, lipitsemist, kergemeelsust, enesekesksust ja muid inimlikke patte, kuid sisaldavad ka palju soojust oma tegelaste suhtes, kes ehk meist kõigist nii väga ei erinegi.
2012. aasta lavastus hõlmas lühijutte “Paks ja peenike”, “Missugune kolmest”, “Diplomaat”, “Albioni tütar”, “Õnnepojuke”, “Koomik” ja “Maailmale nähtamatud pisarad” ning lühinäidendeid “Abieluettepanek” ja “Karu”.