Kesklinna uus lahendus tegi pubist rentsli

POOLDE SÄÄRDE: Pubi ette tekkinud veehoidlas seisab pubitöötaja Juhan Soon, olukorra fikseerib telefoniga Marii-Marleen Altrof.

FOTO: Maanus Masing/Saarte Hääl

Kuressaare keskväljaku äärsest Vaekoja pubist on kesklinna uuendamise projektlahenduse tõttu saanud rentsel, kuhu tugevamate vihmasadude korral tungib sademevesi.

Esmaspäeva õhtupoolikul Kuressaares mitu tundi ladistanud paduvihm osutus sademeveetrassidele üle jõu käivaks ja vesi hakkas välja tulvama sealt, kuhu ta voolama oleks pidanud. Tänavad täitusid kohati inimestele poolde säärde või kõrgemalegi ulatuvate voogudega, mis mitmel pool ka hoonetesse tungisid.

Üks ohvritest oli keskväljakul Vaekoja pubi, mille siseruumidesse valgunud vesi küündis pahkluuni ja tekitas sisutusele niiskuskahjustusi. Pubi peremees Andres Altrof ütles Saarte Häälele, et muinsuskaitsealusel hoonel on tavalised puituksed, mis vett kinni ei pea. Ta lisas, et enne kesklinna ümberehitust majal vihmaveega probleeme ei olnud, nüüd aga on vesi hoonesse tunginud ka väiksemate hoovihmadega. "Oleme paar korda käinud vallas, päästeteenistusse helistanud, ehitajatega rääkinud, aga keegi pole siiani reageerinud," lausus ta.

Altrofi sõnul on häda selles, et kogu kesklinna sajuvesi jookseb kokku pubi ette. Raekoja, pritsumaja, Ferrumi eest, turuplatsilt ja ka Mosaiigi kohviku poolt. Tänavale rajatud äravoolurennid tunduvad aga sellise ala jaoks liiga väikesed. "Ehitaja ütleb, et pole tema süü, tema teeb projekti järgi. Aga kas niimoodi kinnisilmi saab ikka teha? Kui sa oled enne ehitusega tegelenud, siis peaks ju ära laksama, et see ei võta neid koguseid vastu," leidis ta.

Altrof ei osanud eile veel öelda, kas uputus taandub ainult kindlustusjuhtumile. "See selgub lähipäevil. Aga keegi peab selle kinni maksma," lausus ta.

Vallavalitsuse meedianõunik Risto Kaljuste ütles, et vallavalitsus soovib leida probleemile lahendust. Probleemi kerkimise põhjusena tõi ta välja kaks "kitsaskohta" – olemasolev vihmaveetorustik ja kollektorid ning uus sillutis.

"Kesklinna uus sillutis on ühes tasapinnas ja sile. Kuna tahes-tahtmata on Vaekoja sissekäik ja esimene korrus allpool uue tee pinda, siis vihmavesi ikka suundub sinnapoole, kus on madalam," selgitas Kaljuste.

Varem oli vaekoja treppide ees füüsilise barjäärina müüritis, mis omakorda hoidis vett tagasi. "Tuleb samas ka nentida, et sellise veehulga juures ehk ei toiminud vihmavee äravoolusüsteem ootuspäraselt," möönis Kaljuste.

Vallavalitsuse ehitusinseneri Madis Piheli sõnul oli eilne olukord aga ka ekstreemne: "Eile oli merevee tase kõrge, millest tulenevalt oli Tori abajasse suubuva kollektori toru väidetavalt vee all. Tõestuseks sellest on ka Veski–Väike-Sadama uputus." Ta lisas, et võimalik lahendus oleks olemasolevat vihmavee äravoolu ja kollektorite süsteemi uuendada.

Linna sademeveesüsteem on rajuvihma vastu jõuetu

Ametnike ja spetsialistide kinnitusel on sademeveesüsteemide ületäitumisest tingitud lühiajalised üleujutused Kuressaare tänavatel vältimatud. 

Kuressaare Veevärgi juhatuse liige Aivar Sõrm nentis, et esmaspäevast paduvihma peaks käsitama vääramatu jõuna. "Elame lahe põhjas, kus kõrguste vahed on väga väikesed. Kui kahe tunniga tuleb kaks kolmandikku kuu sademetest, arvestasin, et Kuressaare peale umbes 600 000 kantmeetrit, millest suur osa jõudis sademevete kanalisse, siis torud ei võta ühel hetkel enam seda vastu," rääkis ta.

Sõrm lisas, et trassid iseenesest toimivad normaalselt. Esmaspäeval kulus tema kinnitusel pärast vihma lakkamist kriitilisemates punktides uputuse kadumiseks umbes kolm minutit. Iseküsimus on mõnedes kohtades kasutatud projektlahendused, mille puudused tavatult võimas paduvihm kätte näitas.

Süsteemi laiendamine ja suurendamine on Sõrme sõnul omavalitsuse küsimus. Aga see läheb kalliks. Tema sõnul on näiteks ainuüksi nende tööde mahuks, mille tulemusena viidaks praegu reoveekanalisatsiooni suunatud sajuveed eraldi sademeveetrassidesse, hinnatud neli miljonit eurot.

Viimase kümnendi üks kõvemaid vihmasadusid

Esmaspäeval mahasadanud vihm oli ilmateenistuse andmeil üsna rekordimaiguline.

Viimati sadas tunni ajaga maha nii palju vihma kuus aastat tagasi. Esmaspäeval tuli Roomassaare ilmajaama andmeil ajavahemikus kell 18–19 vihma 18,6 millimeetrit. Sellega võrreldes on Roomassaares olnud kahel korral tunni sajusumma ka suurem kui 20 mm: 9. augustil 2013  sadas 21,1 mm (kell 4) ja 6. juulil 2010 20,9 mm (kell 16). Seega oli nüüdne sadu 2008. aasta algusest alates kolmas tulemus. 

Kokku sadas esmaspäeval kella 17–20 maha 39,9 mm vihma, mis on peaaegu 70% tavapärasest kuunormist, teatas Külli Loodla Riigi ilmateenistusest.  

Tagasi üles