/nginx/o/2019/02/11/11779960t1h5c11.jpg)
/nginx/o/2016/09/02/12070815t1had44.jpg)
Vilsandi saare kogukond soovib võtta urnimatusteks kasutusele Vilsandil asuva kalmistu, kuhu viimati maeti inimene 71 aastat tagasi.
Vilsandi kogukond sooviks saarele taas matta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2019/03/20/11880983t1hb97c.jpg)
Vilsandi saarevanem Neeme Rand ütles, et saarele matmise lubamine tõstatus juba 2008. aastal peetud mõttetalgutel. Vilsandil on surnute tuhka puistatud nii sadamast kui Vesiloo säärele, ent kalmistu on ikka veel matmiseks suletud. Küll käib kogukond kalmistut kevadtalgutel korrastamas. Kuivõrd Vilsandi kalmistu pindala on vaid 176 m2, siis tuleb Neeme Ranna sõnul kõne alla vaid urnimatuste pidamine.
Viimane matmine Vilsandi kalmistule toimus II maailmasõja järel 1948. aastal, kui oludest tingitult ei olnud võimalik Kihelkonna kalmistule matta. Vilsandi saarevaht Aavo Piisk lausus, et lisaks kalmistule leidub saarel teisigi matmispaiku. Viimasest maailmasõjast puhkavad majaka all üks sakslane ja üks venelane. Legendid räägivad ka mereranda uhutud hukkunute muldasängitamisest saarel, ent pole teada, kuhu.
Saaremaa valla majandus- ja haldusosakonna juhataja Mikk Tuisk ütles, et kuna Vilsandi rahval on suur soov kalmistu uuesti kasutusele võtta, siis on valla kohus asja ajama hakata. Pool sajandit suletud kalmistu avamine eeldab Tuisu sõnul suurt hulka paberimajandust. Kuna kalmistu asub Vilsandi rahvuspargis ja Natura 2000 alal, tuleb esmalt saada looduskaitsjate nõusolek. Ilma keskkonnameti nõusolekuta saarele matmisest asja ei saa, lisas Tuisk.