TÖÖ: Kuressaare ametikooli infokogu spetsialistiks – mitte õppima, vaid tööle

VÕTAB VAJADUSEL ÜLE: Kui infokogu spetsialistil on vaja mingil põhjusel töökohalt eemal olla, on tema asendajate hulgas ka ametikooli kantselei juht Andra Aavik.

FOTO: Taavi Tuisk

Nii nagu on muutuv ja ajaga kaasas käiv Kuressaare ametikooli õppekavade valik, muutub vastavalt vajadusele ka õppeasutuse organisatsioon.

"Ootame oma meeskonda infokogu spetsialisti (1,0 ametikohta). Liitu meiega, kui oled väga hea suhtleja ja klienditeenindaja, Sulle meeldib töö dokumentidega, meeldivad raamatud ja korraldada raamatukogutööd." Nõnda kuulutab kool praegu töötukassa kodulehel.

Infokogu spetsialist on Kuressaare ametikoolis tegelikult võrdlemisi uus töökoht. "Lõime selle ametikoha kaks aastat tagasi. Koondasime selle alla kooli dokumendihalduse ja kooli raamatukogu haldamise, mistõttu need ongi selle töötaja põhilised ülesanded," räägib ametikooli kantselei juht Andra Aavik.

Sissetulevate ja väljaminevate kirjade vormistamine, kõikide majasiseste dokumentide haldamine, raamatute arvelevõtmine ja väljalaenutamine, laenutajate ja laenutusvõlglastega tegelemine, neile meeldetuletuste saatmine – need on siiski vaid osa kõnealuse töökohaga seotud ülesannetest. Infokogu spetsialisti pilgu all käivad näiteks ka paljundustööd, printimine, abistamine köitmistöödel.

Sekretär ja teenindaja

Ühtpidi on tegu nagu klassikalise sekretäritööga. Sellele lisandub aga kogu asutuse jaoks oluline suhtlemine  nii telefonitsi kui ka silmast silma. Infokogu spetsialist töötab ametikooli ühisruumis messis, kuhu pöörduvad oma küsimuste ja muredega nii õpilased kui ka kliendid väljastpoolt kooli, alates kõikvõimalikest kooliga seotud päringutest ning lõpetades kullerfirmade töötajatega, kellelt tuleb vastu võtta koolile saadetud pakid. 

Kõikidele ametikooli üldnumbrile tehtavatele telefonikõnedele vastab üldjuhul infokogu spetsialist. Tema peab sõltuvalt kõnest oskama esitatud küsimustele kas ise vastata või siis suunama helistaja edasi õige inimese juurde. Nii et selles mõttes on tegu ka klienditeenindajaga.

 Inimene peab olema õppimisvalmis ja õppimisvõimeline. Me koolitame ta ise välja, aitame järje peale.”

Kuna märkimisväärne osa tööst käib dokumentidega, siis eeldab infokogu spetsialisti amet erinevate arvutiprogrammide kasutamise oskust. "Me kasutame Eesti koolide infosüsteemi EKIS, raamatukogus aga infosüsteemi RIKS, lisaks on käesolevast aastast selle ametikohaga seotud ka osake raamatupidamisprogrammist ERPLY, mille kaudu käib printimis- ja paljundustööde arveldamine. Samuti peab infokogu spetsialist töötama kooli siseveebiga, lisama sinna broneeringuid ja infoteateid, aga see ei ole ülearu keeruline," räägib Aavik. 

Praegu käib ametikoolis veel uute õpilaste dokumentide vastuvõtt, kus samuti ei pääse mööda infokogu spetsialistist. Tema teeb vajalikud koopiad, juhendab fotode tegemist õpilaspileti tarbeks. 

Tööaeg on poole üheksast hommikul õhtul kella viieni ja eriti kooli ajal on tegemist kogu päeva, sest õpilased toimetavad majas kogu aeg. Mess on nende kogunemispaik eriti vahetundidel.

Erinevad soodustused

Sellele töökohale kandideerimisel oleks heaks eelduseks varasem kogemus kas sekretäri, juhiabi või dokumendihaldurina. Kasuks tulevad algteadmised arhiivindusest ja arvestada tuleb ka vajadusega aeg-ajalt mõnd koosolekut protokollida.

"See ametikoht nõuab töötajalt mitmekülgsust ja väga head oskust inimestega suhelda, kindlasti tulevad kasuks piisav pingetaluvus, kiire taip ja tehnilised oskused," ütleb Andra Aavik. 

Töökuulutuse järgi oodatakse huvilistelt vähemalt kutseharidust sekretäritöös või sarnasel erialal, väga head arvutioskust ja inglise keele oskust suhtlustasandil. Kui ehk keele- ja arvutioskus välja arvata, siis on võimalik vajalikud lisaoskused ka töökohal omandada. "Inimene peabki olema õppimisvalmis ja õppimisvõimeline. Me koolitame ta ise välja, aitame järje peale," lausub Aavik.

Lisaks sellele, et infokogu spetsialisti töö on põnev ja vaheldusrikas, võib see ametikoht olla hüppelauaks mõnele muule tööle. "Me soodustame igati õppimist ja enesetäiendamist," kinnitab Aavik.

Töötaja miinimumpuhkus on 35 kalendripäeva, tööandja kulul on võimalik võtta aastas lisaks kolm tasustatud tervisepäeva, näiteks kui on vaja Tallinna arsti juurde minna. Vaba päeva saab inimene ka siis, kui laps läheb esimesse klassi, ning kui töötaja perre sünnib laps, maksab ametikool selle puhul toetust.

Tervislikke eluviise toetav ametikool katab ka töötaja sportimise kulutusi 100 euro ulatuses kvartalis. Seda ikka kuludokumendi alusel.

Tagasi üles