Suve algul Saaremaa Ökoküla omanikult MTÜ Ökoabi ostnud Madis Tiik ütleb, et ennenägematult madala hinna tõttu võib lambakasvatuses tulla väga keeruline aasta.
Madis Tiik: hind on nii madal, et pole mõtet lambaid müüa
17. august 2019, 00:22
Rahtla küla Andruse mahe- ja turismitalu peremees Madis Tiik rääkis, et sel sügisel on täiesti võimatu lambaid kokkuostu müüa, sest ennetades Euroopa Liidust väljaastumist müüvad inglased praegu massiliselt oma lambakarju Euroopa Liitu. Hind on kauba ülepakkumisest tulenevalt mullusest märgatavalt madalam. Kui eelmisel aastal oli rümba kilohind EL-is 8 eurot, siis sel aastal 5 eurot. "See tähendab, et kokkuostja maksab mulle 1.50 eurot eluslooma kilo eest, mis jääb tootmiskuludele alla," möönis Tiik, kelle sõnul sai ta aasta tagasi paremate loomade eest 2,2 eurot kilogrammist.
Lambakasvataja sõnul pole Eesti suuremad lammaste kokkuostjad seni veel isegi hinnapakkumisi teinud. Kokkuostjate passiivsus on aga mõistetav, sest enne loomade edasimüümist Euroopasse peab kokkuostja neid Eestis nuumama ning miski ei taga, et hind vahepeal veelgi madalamale ei lange. Juba eelmisel aastal oli lambakasvatajate olukord keeruline, sest Ida-Euroopas valitsenud põud tekitas söödapuuduse, mis tõi samuti kaasa ülepakkumise ja madala hinna. Tiigi hinnangul võib hinnalangus panna osa lambakasvatajaid tegevust lõpetama.
Ei hakka neid paaritama, sest muidu oleks mul järgmisel aastal 2000 lammast ja veel suurem probleem.” - Madis Tiik
Kohalike tootjate lammaste edasimüügiga tegeleval Saaremaa lambakasvatusühistul on Tiigi sõnul praegu täielikult sein ees, sest keegi ei soovi osta. Andruse mahe- ja turismitalu 1000 lambast ei lähe sel aastal kokkuostu ilmselt mitte ainsatki. "Umbes paarsada teen teenustööna lihaks ja panen sügavkülma ja müün restoranidele ning elusloomi kokkuostu läheb null," rääkis lambakasvataja. Ülejäänud loomad jäävad kõik maastikuhoolduseks.
"Ei hakka neid ka paaritama, kevadel lähevad kohe esimesena karjamaale, sest muidu oleks mul järgmisel aastal 2000 lammast ja oleksin veel suurema probleemi ees."
Tiik ostis Sutterilt lambad
Andruse mahe- ja turismitalu päästab lammaste kokkuostuhinna languse võimalikest fataalsetest tagajärgedest tegelemine turismiga. Ka pole talu orienteeritud lihalammaste kasvatamisele, vaid tegeleb esmajoones maastikuhooldusega, kus liha on ikkagi kõrvalprodukt.
Madis Tiigi juhitud talu laieneb samm-sammult juba mitmendat aastat. Kui paar aastat tagasi osteti tegutsemise lõpetanud Roosi talust gotlandi tõugu lambaid, siis nüüd osteti Saaremaa Ökoküla omanikult Hando Sutterilt ära MTÜ Ökoabi järelejäänud varandus – lepingud 120 ha pärandkoosluste hooldamiseks Kuusnõmmel ja 250 lammast. "Praegu paneme kokku kahte kasvuhoonet, et lammastel oleks talvel varjualune," rääkis Tiik.
Kevadel peetud läbirääkimistel vaagis Tiik tõsiselt ka Saaremaa Ökoküla ostmist, kuid ettevõte oma laudakompleksi, üle 700 ha maa ja muu tegevusega tundus küllaltki hoomamatu ja kaup jäi katki. "Ühel momendil vaatasin, et jõud ei käi üle, ja loobusin," tunnistas Madis Tiik, kelle hinnangul olnuks Ökoküla ostmine seni vaikselt kasvanud ettevõttele liiga suur hüpe. Pealegi jääb taoliste ostude juures alati mingi osa kaubast põrsaks kotis. Olgu või tehnika ja rajatiste seisukord, mis esmapilgul võivad paista korralikud. Näiteks Kuusnõmmel tuli kõigepealt ehitada 120 hektarile karjamaale täiesti uued aiad, mille tõttu lükkus karjatamise algus mai esimesest poolest juuni lõppu.
"Tervele Kuusnõmme poolsaarele tegime korralikud tammepostidega aiad. Olen siin pool suve ainult aedasid ehitanud," ütles Madis Tiik. Nüüd tuleb tema sõnul vaid hinge kinni pidada, et 400 lammast ja koostööpartner Taavi Eigo veised jõuaksid alad tähtajaks hooldatud.
Tiigi sõnul on tal kurb vaadata, kuidas veel viis aastat tagasi Saaremaa lambakasvatuses ilma teinud võimsad lambakasvatusettevõtted Saaremaa Ökoküla ja Roosi talu erinevate põhjuste koostoimel oma positsioonid kaotasid. "Kaks kõige suuremat tootjat lõpetasid ära erinevatel põhjustel. Kõik toimis ja nüüd on lännu," nentis ta. Tiik ise plaanib kulude vähendamiseks lõpetada väikeste maatükkide hoolduslepingud, sest nii logistiliselt kui ka loomade hooldamise seisukohast on see sageli üleliia kulukas tegevus.
Ehitab mandril karjaaedu
Madis Tiik tõdes, et viie tegevusaasta jooksul pole ta lambakasvatusega veel plussi jõudnud. Alles tänavu on tekkinud lootus esmakordselt plussi jõuda ja seda tänu täiesti uuele tegevusvaldkonnale, milleks on karjaaedade ehitamine mandri karjakasvatajatele.
Tiigi ettevõte ehitas eelmisel ja sel aastal mandril teenustööna üle 50 kilomeetri karjaaedasid. Kevadel pakiti traktor, metsaveohaagised, ATV-d ja kõik muu tehnika treileri peale ja sõideti Rahtlast 485 km kaugusele Vasknarva, kus ehitati kaheksa päevaga 15 km karjaaeda. "See on täiendav tulu, mis veab talu tegelikult plussi," sõnas Tiik. Tema kinnitusel pole Eestis mitte ühtegi firmat, kes tahaks teenusena karjaaeda ehitada. Viimase kahe aasta vältel on Andruse mahe- ja turismitalu võitnud kõik karjaaedade ehitamise riigihanked.
Andruse mahe- ja turismitalul on praegu hooldada kokku üle 300 hektari poollooduslikke kooslusi, mis asuvad põhiliselt kolmes piirkonnas – Undvas, Tammesel ja Kuusnõmmel.
RAKA kogumiskeskuse juhataja Jaanus Nahkur: “Veiste hind on langenud poole võrra.
Lammaste kokkuostul on hind küll madalam, kui eelmisel aastal, kuid väga hull see olukord siiski ei ole. Hinnalangus on ilmselt tõepoolest Brexitist tingitud, vähemalt nii kinnitavad meie Euroopa partnerid ja küllap on seal ka tõepõhi all.
Alustame Saaremaal lammaste kokkuostu augusti lõpus või septembri algul, kui on huvi müüa. Veelgi hullem on olukord aga veiseturul, kus kokkuostuhind on praegu poole madalam kui mullu samal ajal. Numbritest ma rääkida ei taha. Üleüldine lihasöömine on vähenenud ja see mõjutab väga palju. Madalale hinnale vaatamata müüvad karjakasvatajad veised ikkagi kokkuostu, sest kusagile mujale pole neil pullvasikat ju panna.”