Vald ei võimaldanud kohalikul abivajaja eest hoolt kanda

SUURE VALLA SOTSIAALSÜSTEEM PEAKS OLEMA PAINDLIKUM, leiab Torgu osavallakogu esimees Kaupo Vipp. Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

Torgu osavallakogu hinnangul ei ole Saaremaa valla puuetega inimeste ja eakate hooldussüsteem piisavalt paindlik ning selle korraldus vajab ülevaatamist.

Hooldusteemat oma kolmapäevasel koosolekul arutanud osavallakogu tõi konkreetse näite, kus – nagu koosoleku protokollis kirjas – "vald ei võimaldanud rahalist katet abivajaja hooldamiseks kohalike elanike poolt, andes hooldamise üle linnast käivale spetsialistile". "Kuna spetsialist käis aga kohal 50 kilomeetri kauguselt Kuressaarest, ei suutnud ta katta kõiki vajadusi," leidis osavallakogu.

Kõnealust abivajajat, liikumispuudega inimest, käis varem aitamas üks kohalik elanik, kellega oli selleks sõlmitud vastav leping.

"Piisas vaid telefonikõnest, kui tal midagi tarvis oli, ja hooldaja sai tema palvele kiiresti reageerida," kirjeldas senist korraldust Torgu osavallakogu esimees Kaupo Vipp.

Tänavu kevadel otsustati Saaremaa vallavalitsuses aga, et abivajaja hooldajaks saab kohaliku elaniku asemel hoopis spetsialist linnast. Vipi sõnul ei mõista ta, miks ei saanud kohaliku inimesega sõlmitud hooldamislepingut jätkata.

Edasi-tagasi sada kilomeetrit

Uut korraldust peab Vipp ebamõistlikuks: "Selleks, et kasvõi kuurist puid tuua, peab spetsialist linnast sõitma edasi-tagasi kokku sada kilomeetrit. On ju selge, et niisugusel puhul iga asja pärast helistama ei hakata, vaid püütakse kuidagi ise hakkama saada. Samas pöördutakse tuttava kohaliku poole julgemini."

Miks oli vaja senist hästi toiminud korda muuta, ei mõista ka kõnealuse abivajaja endine hooldaja Siiri (nimi naise palvel muudetud – toim), kelle sõnul ei ole uus süsteem piisavalt paindlik.

Siiri sõnul oli tema hooldusleping sõlmitud mitte otse vallavalitsusega, vaid selle alltöövõtja Saaremaa puuetega inimeste kojaga. Tal oli ka nimekiri töödest, mida ta hooldajana teha võis, ning talle maksti tunnitasu miinimumpalga alusel.

"Oleksin seda inimest aidanud ka tasuta, aga seda ta ei tahtnud," märkis Siiri. "Pealegi oli talle kui puudega inimesele omavalitsuse poolt abi ette nähtud." (Minevikuvormi on selles loos konkreetse abivajaja hooldamas käimise kohta kasutatud seetõttu, et temaga juhtus suve algul õnnetus – ta murdis kukkudes reieluu ja viibib praegu hooldushaiglas. "See, et ta kukkus, pole siiski kuidagi seotud sellega, kuidas hooldamine korraldatud on," kinnitas Siiri.)

"Mul ei ole ühtki halba sõna uue hooldaja kohta, kindlasti oli ta oma töös äärmiselt hea ja kohusetundlik," lausus naine. "Mulle ja teistelegi meie kogukonnast jäi aga arusaamatuks, miks peab inimese abistamiseks sõitma kohale linnast, kui sedasama tööd saaks teha ka keegi kohalikest."

Naise sõnul on tema endine hoolealune tagasihoidlik inimene, ent kuna nad on head tuttavad, ei peljanud too tema poole pöörduda ka väiksemate muredega.

"Ta teadis, et kui tal on midagi tarvis, siis ta helistab mulle ning veerand tunni pärast olen kohal ja teen töö ära," lausus Siiri.

Siiri sõnul oli vallaametnike otsusest üllatunud ka abivajaja ise, kes ei mõistnud, miks oli tarvis senist korraldust muuta.

Eriväljaõpet vajalikuks ei pea

Siiri möönis, et erinevalt temast oli linnast kohal käinud spetsialistil spetsiaalne väljaõpe.

Samas leiab ta aga, et nende tööde jaoks, mida tema oma hoolealuse juures tegi, mingit eriväljaõpet küll tarvis ei ole.

"Poes käia, lund rookida, puid tuppa tuua, aknaid pesta, pesu kuivama panna – seda oskab teha iga terve inimene," ütles Siiri. "Loomulikult ei olnud mul sellega seoses täit töökoormust – käisin abiks umbes viisteist tundi kuus. Võib-olla ongi asi selles, et suures masinavärgis, nagu Saaremaa vald, on lihtsam maksta kellelegi täiskoormusega töö eest kui mitmele inimesele natukest raha mõne tunni eest?"

Kaupo Vipi sõnul puudutab see hooldussüsteemi muutmine ebameeldivalt ilmselt teisigi Kuressaarest kaugele jäävaid piirkondi, kus kohalike inimeste asemel külastavad abivajajaid linnast kohale sõitvad hooldajad.

KOMMENTAAR

Saaremaa vallavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja Mare Naaber:

Praegu osutab Torgu piirkonnas tõepoolest koduteenust inimene, kes sõidab Torku Kuressaarest. Ent ta osutab koduteenust ka teistele sellel marsruudil elavatele inimestele. Seega ei sõida ta seda marsruuti mööda ühe inimese pärast, nagu osavald välja toob. Samuti ei ole teenuse sisuks ainult puude tuppa toomine, vaid ühel ja samal külastusel osutatakse ka abi, mis vajab väljaõpet.

Koosoleku protokolli järgi on osavald teenusega rahulolematu, ent Torgu piirkonnast ei ole teenuse saajatelt jõudnud meieni ühtegi kaebust teenuse kvaliteedi kohta. Vastupidi, koduteenust on kiidetud ja selle osutamisega ollakse rahul. Juhul kui inimesel on katmata vajadusi, millele osavald viitab, tuleks inimesel sellest sotsiaalosakonda kindlasti teada anda.

Meie eesmärk sotsiaalteenuste arendamisel on, et teenused jõuaksid praegusest enam maapiirkondadesse, sealhulgas Torku. Ehkki Torgus on teenuse saajaid hetkel vähe, siis teame, et vajadus on suurem ja soovime jõuda ka teisteni, kes selles piirkonnas sotsiaalteenust vajavad.

Paindlikkuse osas on meil kindlasti arenguruumi, ent arvestades praegust teenuse vajajate arvu ja teenuse raames osutatavaid tegevusi, töötab praegune lahendus hästi nii inimese kui ka teenusepakkuja jaoks. Teenuste edasisel arendamisel oleme koostööks osavallaga igati valmis.