:format(webp)/nginx/o/2019/09/02/12524034t1h97b2.jpg)
2.VIII 1935 – 18.VIII 2019
JÄRELEHÜÜE: Õpetaja Vaike Truumets
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui õppisin Tornimäe koolis, oli meie eesti keele ja kirjanduse õpetajaks Vaike Truumets. Tema, üks meie lemmikõpetajaid, innustas meid raamatuid lugema. Õigekiri sai meil kohe tunnis selgeks ja kes rohkem õpetust vajas, seda abistas ta rõõmsal meelel.
Kui lugesime A. H. Tammsaare "Tõde ja õigust", hakkasime oma õpetajat hellitavalt hüüdma Krõõdaks, kes meile romaani tegelastest väga meeldis.
Selles, et töötan nüüd juba üle 30 aasta raamatukogus, on suur teene emakeeleõpetajal, kes targalt suunas mind raamatute maailma.
Vaike Truumets oli raamatukogus väga aktiivne lugeja, tema arvamust loetu kohta oli alati huvitav kuulda. Kui eelmisel sügisel tähistasime Tornimäe raamatukogu 100. sünnipäeva, siis kogusin lugejate mälestusi raamatukogust.
Vaike Truumets meenutas: "Raamatukogul on mu elus olnud väga tähtis ja oluline koht. Lugemishuvi tekkis väga varakult, lugemismaterjali polnud aga kodus piisavalt (vaid Taluperenaise lastelehed ning isa köidetud ajalehelisad). Et ka mu vanemad olid lugemishuvilised, siis suunasid nad mind raamatukokku. Läksin siis endast veidi vanema kaaslasega rahvamajja, kus raamatukogu tollal asus. Kartsin, et nii väikesele põngerjale (olin siis 5-aastane) raamatuid ei anta, seepärast ütlesin, et viin emale-isale. Raamatukogu juhataja Vassili Oll oli aga vastutulelik ja läbinägev ning ütles: "Küllap sa isegi juba lugeda oskad ning tahad, panen sullegi midagi." Niimoodi saingi igal külastusel mingi huvitava teose.
Ka tööaastail Tornimäe koolis emakeele õpetajana olin sagedane raamatukogu külastaja. Kuigi siis oli võimalik ka endale raamatuid muretseda, ei jätkunud neid alati kõigile."